Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sadama ja põhimaanteede vahel luuakse sujuvam ühendus
Tallinnasse rajatav Reidi tee, mis varasemalt on tuntud Põhjaväila nime all, võimaldab sujuva ühenduse Tallinna Vanasadamast põhimaanteedele.
Loodav ühendustee parandab liikuvust ka reisiterminali ja põhimaanteede vahel.
Foto: Andres Haabu
Linnavalitsus märgib, et Reidi tee muudab kesklinna autotranspordi liikluse sujuvamaks, vähendab heitgaasidest tulenevat keskkonnasaastet, liiklusõnnetuste riski ja ühendab Piritalt kulgeva rannapromenaadi kesklinnaga.
Tallinna Linnavalitsuse teisel märtsil toimunud istungil istungil kiideti heaks linnavalitsuse teede juhtkomisjoni poolt valitud Reidi tee ehituse parim eskiislahenduse variant, mille kohaselt rajatakse ühetasandiline Russalka ristmik mälestusmärgist mandri poole, sõiduteedele tuleb läbivalt kaks pluss kaks sõidurada ja jalakäijatele rajatakse samatasandilised reguleeritud ülekäigud.
Tallinna Kommunaalameti tellimusel koostab Reidi tee rajamise eskiis- ja põhiprojekti AS K-Projekt. Projekt valmib 2016. aasta augustis. Ehitustööd kavandatakse lõpetada 2017. aasta lõpuks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Reidi teele on kavandatud neli fooriga juhitavat ristmikku: Pikksilma tn – Reidi tee; Petrooleumi tn – Reidi tee; Uus-Sadama tn – Reidi tee; Ahtri tn – Jõe tn – Lootsi tn – Reidi tee. Rajatav Reidi tee vähendab ummikud Pirita teel ja Narva maanteel ning lihtsustub oluliselt juurdepääsu Vanasadamale, kuhu aastas suundub üle 300 tuhande raskeveoki. Liikluse hajutamine vähendab hinnanguliselt 20% liiklusõnnetuste toimumise riski kogu Reidi tee piirkonnas. Teega vahetult külgnevas piirkonnas on suured maa-alad majanduslikult kasutamata või kastutuses ainult väikese intensiivsusega. Reidi tee parandab ligipääsu piirkonna kinnistutele ning mõjutab positiivselt eelkõige äriotstarbeliste kinnistute väärtust.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.