Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Droonide püüdmine – turvalisuse üks küsimustest
Mehitamata lennumasin on halbade mõtetega inimese käes äärmiselt ohtlik ning seega on ka kinnisvaraomaniku jaoks oluline, millised on selle ohutu kinnipüüdmise nimel tehtavad uuemad arengud, rääkis läheneva turvakonverentsi esineja, osaühingu Eli Airborne Solutions juhatuse liige Tõnu Vaher Äripäevale möödunud aastal.
TULEKUL: TURVAKONVERENTS
Toimumisaeg: 07.04
Eesti ainus laiapõhjaline turvalisusele keskendunud konverents;
Kõne alla tulevad turvamaailma uued trendid nii tehnoloogiate kui sotsiaalse valmiduse osas.
Valik teemasi: kuidas aitavad droonid turvalisust tagada, kuidas korraldada eeskujulikku turvahanget, aga samuti ka kuidas planeeritakse hästi toimivat ja turvalist linnaruumi
Täpsem infi ja registreerimine siit.
Eli Airborne Solutions tegeletakse mehitamata lennumasinate arendamisega juba sajandivahetusest alates. Enne kui 2003. aastal sõlmiti kaitseministeeriumiga leping esimese põlvkonna lennumasina Swan arendamiseks, tegeleti ettevõtte tegevjuhi ning Kaitsetööstuse Liidu juhatuse liikme Tõnu Vaheri sõnul hobikorras väikeste, ilma autopiloodita reaalajas juhitavate masinatega, mis käiku siiski ei läinud.
Arendustöö mehitamata lennumasinate osas ettevõttes aga ei katkenud ning tänaseks on juba kaks aastat presenteeritud uue põlvkonna professionaalseks/militaarseks kasutamiseks mõeldud lennumasinat-multirootorit ELIX-XL ja ELIX-XXL.
Elis tegeletakse tema sõnul võrdselt aktiivselt edasi nii mehitamata lennumasinate kui ka sõjaväeliste simulatsiooniseadmetega. Droonide arendamine ja tootmine kasvab Tõnu Vaheri kinnitusel globaalselt praegu väga jõuliselt ning areng on kiire. „Hoiame ent pidevalt kursis, mis valdkonnas toimub. Üks kuumemaid teemasid on praegusel hetkel näiteks droonide püüdmine. Droon halbade mõtetega inimese käes on äärmiselt ohtlik asi, sinna saab kõige halvemal juhul paiguta näiteks lõhkeseadmeid. Seega on äärmiselt vajalikud tehnoloogiad, mis võimaldavad droonide kinnipüüdmist. Küsimus on vaid selles, kuidas droon turvaliselt kinni püüda nii, et see ümbruskonnale kahju ei tekitaks” toob Vaher ühe teemanäite, millega ka Elis jõudumööda tegeletakse, ent mislaadne tehnoloogia on isegi globaalselt veel suhteliselt lapsekingades.
Pikemalt saab droonispetsialisti, Kaitsetööstuse Liidu juhatuse liikme Tõnu Vaheri räägitud juttu meenutada Äripäeva veebist.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele