Droonide püüdmine – turvalisuse üks küsimustest

Toimumisaeg: 07.04

Eesti ainus laiapõhjaline turvalisusele keskendunud konverents;

Kõne alla tulevad turvamaailma uued trendid nii tehnoloogiate kui sotsiaalse valmiduse osas.

Valik teemasi: kuidas aitavad droonid turvalisust tagada, kuidas korraldada eeskujulikku turvahanget, aga samuti ka kuidas planeeritakse hästi toimivat ja turvalist linnaruumi

Täpsem infi ja registreerimine siit.

Eli Airborne  Solutions tegeletakse mehitamata lennumasinate arendamisega juba sajandivahetusest alates. Enne kui 2003. aastal  sõlmiti kaitseministeeriumiga leping  esimese põlvkonna lennumasina Swan arendamiseks, tegeleti ettevõtte tegevjuhi ning Kaitsetööstuse Liidu juhatuse liikme Tõnu Vaheri sõnul hobikorras väikeste, ilma autopiloodita reaalajas juhitavate masinatega, mis käiku siiski ei läinud.

 Arendustöö mehitamata lennumasinate osas ettevõttes aga ei katkenud ning tänaseks on juba kaks aastat presenteeritud uue põlvkonna professionaalseks/militaarseks  kasutamiseks mõeldud lennumasinat-multirootorit ELIX-XL ja ELIX-XXL. 

 Elis tegeletakse tema sõnul võrdselt aktiivselt edasi nii mehitamata lennumasinate kui ka sõjaväeliste simulatsiooniseadmetega. Droonide arendamine ja tootmine kasvab Tõnu Vaheri kinnitusel globaalselt praegu väga jõuliselt ning areng on kiire. „Hoiame ent pidevalt kursis, mis valdkonnas toimub. Üks kuumemaid teemasid on praegusel hetkel näiteks droonide püüdmine. Droon halbade mõtetega inimese  käes on äärmiselt ohtlik asi, sinna saab kõige halvemal juhul paiguta näiteks lõhkeseadmeid. Seega on äärmiselt vajalikud tehnoloogiad, mis võimaldavad droonide kinnipüüdmist. Küsimus on vaid selles, kuidas droon turvaliselt kinni püüda nii, et see ümbruskonnale kahju ei tekitaks” toob Vaher ühe teemanäite, millega ka Elis jõudumööda tegeletakse, ent mislaadne tehnoloogia on isegi globaalselt veel suhteliselt lapsekingades.

Pikemalt saab droonispetsialisti, Kaitsetööstuse Liidu juhatuse liikme Tõnu Vaheri räägitud juttu meenutada Äripäeva veebist.