Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Droonide püüdmine – turvalisuse üks küsimustest
Mehitamata lennumasin on halbade mõtetega inimese käes äärmiselt ohtlik ning seega on ka kinnisvaraomaniku jaoks oluline, millised on selle ohutu kinnipüüdmise nimel tehtavad uuemad arengud, rääkis läheneva turvakonverentsi esineja, osaühingu Eli Airborne Solutions juhatuse liige Tõnu Vaher Äripäevale möödunud aastal.
TULEKUL: TURVAKONVERENTS
Toimumisaeg: 07.04
Eesti ainus laiapõhjaline turvalisusele keskendunud konverents;
Kõne alla tulevad turvamaailma uued trendid nii tehnoloogiate kui sotsiaalse valmiduse osas.
Valik teemasi: kuidas aitavad droonid turvalisust tagada, kuidas korraldada eeskujulikku turvahanget, aga samuti ka kuidas planeeritakse hästi toimivat ja turvalist linnaruumi
Täpsem infi ja registreerimine siit.
Eli Airborne Solutions tegeletakse mehitamata lennumasinate arendamisega juba sajandivahetusest alates. Enne kui 2003. aastal sõlmiti kaitseministeeriumiga leping esimese põlvkonna lennumasina Swan arendamiseks, tegeleti ettevõtte tegevjuhi ning Kaitsetööstuse Liidu juhatuse liikme Tõnu Vaheri sõnul hobikorras väikeste, ilma autopiloodita reaalajas juhitavate masinatega, mis käiku siiski ei läinud.
Arendustöö mehitamata lennumasinate osas ettevõttes aga ei katkenud ning tänaseks on juba kaks aastat presenteeritud uue põlvkonna professionaalseks/militaarseks kasutamiseks mõeldud lennumasinat-multirootorit ELIX-XL ja ELIX-XXL.
Elis tegeletakse tema sõnul võrdselt aktiivselt edasi nii mehitamata lennumasinate kui ka sõjaväeliste simulatsiooniseadmetega. Droonide arendamine ja tootmine kasvab Tõnu Vaheri kinnitusel globaalselt praegu väga jõuliselt ning areng on kiire. „Hoiame ent pidevalt kursis, mis valdkonnas toimub. Üks kuumemaid teemasid on praegusel hetkel näiteks droonide püüdmine. Droon halbade mõtetega inimese käes on äärmiselt ohtlik asi, sinna saab kõige halvemal juhul paiguta näiteks lõhkeseadmeid. Seega on äärmiselt vajalikud tehnoloogiad, mis võimaldavad droonide kinnipüüdmist. Küsimus on vaid selles, kuidas droon turvaliselt kinni püüda nii, et see ümbruskonnale kahju ei tekitaks” toob Vaher ühe teemanäite, millega ka Elis jõudumööda tegeletakse, ent mislaadne tehnoloogia on isegi globaalselt veel suhteliselt lapsekingades.
Pikemalt saab droonispetsialisti, Kaitsetööstuse Liidu juhatuse liikme Tõnu Vaheri räägitud juttu meenutada Äripäeva veebist.
Seotud lood
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.
Enimloetud
1
3
5
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Viimased uudised
Investor Kristi Saare: “Mind maksumaksjana vihastas, kui minister ütles, et maksame trahvi - minu raha eest makstakse neid mõttetuid trahve”
Ostja soov valitseb, aga arendajad peaksid ostjaid rohkem harima
Hetkel kuum
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele