Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rapla riigimaja saab põneva installatsiooni
Riigi Kinnisvara AS korraldas Rapla riigimaja avaliku ruumi rikastamiseks kunstikonkursi, mille tulemusena luuakse Rapla riigimajja kaasav installatsioon, mis annab tulevikus ka Rapla elanikele võimaluse ise selle teose kujundamisse panustada.
Rapla riigimajja tuleva installatsiooni kava
Foto: Riigi Kinnisvara AS
Žürii valis 33 võistlustöö hulgast välja Tarmo Kübardi ja Sander Paljaku kavandi märgusõnaga "Meie Rapla“.
Võidutöö on ajas muutuv interaktiivne installatsioon, mis rõhutab Rapla elanike ühtekuuluvustunnet. Installatsioon on oma loomult justkui riiul, mille iga sektsioon on üks soov, unistus, tähelepanek, märkus või viide. Selle sektsioone täitvaid teoseid saab aja jooksul vahetada ning autorite nägemuse kohaselt peaks teose loomisel kaasama kohalikku elanikkonda. Täpne lahendus, kuidas installatsioon täituma hakkab, töötatakse välja ideekavandi teostamise etapis.
Kunstikonkursi raames otsiti Raplamaaga otseselt või kaudselt seonduvat ideelahendust. Ettekirjutusi materjalile ja tehnikale ei olnud. Kunstikonkursi žüriisse kuulusid Ene Matetski (Rapla Maavalitsuse maasekretär, žürii esimees), Johannes Saar ja Liisa Kaljula (Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing), Arne Maasik ja Inga Heamägi (Eesti Kunstnike Liit) ning Kairi Orgusaar (Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse juhatuse liige). Hääleõiguseta liikmena osales žürii töös ka Rapla Maavalitsuse kultuuritöö spetsialist Age Tekku. Kunstikonkursi võitjalt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 12 064 eurot. Teost saab Rapla riigimajas näha alates käesoleva aasta sügisest.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.