Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna korterituru fookus liigub Mustamäele ja Haaberstisse
Kui veel aasta tagasi oli Tallinna korterituru aktiivseim piirkond Kesklinn, siis nüüd on kinnisvarahuviliste fookusesse tõusnud Mustamäe ja Haabersti.
Haaberstis on müüdud ka uusarendusi, ent pigem liiguvad sealsel turul siiski vanemad eluhooned.
Foto: Erik Prozes
Tallinna kesklinna korteritehingute arv on tänavu aasta 1. kvartalis võrreldes aastatagusega kukkunud veerandi võrra 461-lt 345-le, selgub Maa-ameti tehingute andmebaasist. Seevastu Mustamäel tehtud tehingute arv on kasvanud aastaga poole võrra 275 pealt 410-le ning Haaberstis isegi 60% 144 231-le. Statistiliselt suure tõusu teinud ka Nõmme, kuid seal on tehingute üldarv üsna väike.
Center Kinnisvara tegevjuhi Christian Ayrer’i sõnul paistab, et jätkuva palga- ja majanduskasvu ning madalate intresside keskkonnas on kinnisvaraturul järjest aktiivsemaks muutunud ka inimesed, kes varem ei saanud omale eluaseme vahetamist lubada. „Samas on kesklinna hinnatase juba nii kõrge, et eriti uusarenduste puhul ei hakka paljude hammas peale. Nii ongi pilgud suunatud Mustamäe ja Haabersti poole, mis pole juba aastaid enam pelgalt koledad endisaegsed rajoonid, vaid kus on päris palju ka kaasaegset ja toredat elukeskkonda,“ ütles Ayrer.
Mõlemas piirkonnas on tehingute aktiivsuse tõusuga kerkinud ka keskmised ruutmeetrihinnad 14% vastavalt siis Mustamäel 1436 ja Haaberstis 1470 euroni. Nõmme korterite keskmine ruutmeetrihind on kerkinud 17% ulatudes 1428 euroni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nii Pirital, Lasnamäel, Kristiines kui Põhja-Tallinnas tehtud korteritehingute arv on aastaga muutunud vähem.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.