Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arendaja: Haabersti uus ristmik tõstab piirkonna kinnisvara väärtust
Rocca al Maresse elu- ja ärihoonet LAEV arendav Kalev Raidjõe ütleb, et Haabersti ristmik on siiani olnud selgelt selle piirkonna pudelikael ning uus superristmik muudab Rocca al Mare ja Haabersti Tallinna kinnisvaraarenduse üheks magusamaks kohaks, tõstes kahtlemata ka kinnisvara hinda.
Al Mare Estate OÜ juhatuse liikme Kalev Raidjõe
Foto: Eiko Kink
Al Mare Estate OÜ juhatuse liikme Kalev Raidjõe hinnangul mõjutab Rocca al Mare piirkonna liiklusolude paranemine otseselt ka Haabersti linnaosa ning sealsete Tallinnaga vahetult piirnevate elurajoonide knnisvara väärtust. “Haabersti superristmik ei tähenda mitte ainult liiklusolude paranemist, vaid see annab tugeva tõuke kogu selle piirkonna väärtusele elukeskkonnana,” sõnas Raidjõe. Kalev Raidjõe sõnul on Haabersti ja Rocca al Mare viimastel aastatel jõuliselt arenenud nii infrastruktuuri kui elukeskonna lõikes ning pälvib seetõttu selgelt ka kinnisvaraarendajate ja ostjate oluliselt suuremat tähelepanu. “Haabersti arengupotentsiaal on tegelikult märkimisväärne ning tänu sellele tõuseb kindlasti ka siinsete uusehitiste korterite väärtus,” hindab Raidjõe. Ta lisab, et piirkonna eeliseks on lähedus kesklinnale, kuid samas elu looduse, sportimisvõimaluste, laialdaste ostu- ja toitlustusvõimaluste keskel.
Postimees kirjutas täna, et järgmiseks sügiseks valmib Eesti õnnetusterohkeima ristmiku, Tallinna Haabersti ringi asemele viadukti ja jalakäijate tunnelitega ristmik, mis peaks liikluse palju sujuvamaks ja turvalisemaks muutma. K-Projekt analüüsi kohaselt läheb uhke viaduktiga „turboringristmikuks“ nimetatud liiklussõlme ehitus maksma umbes 19,6 miljonit eurot.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.