Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvarasse aastas 70 miljonit
Peaminister Taavi Rõivase sõnul soovib riik keskmiselt tahab investeerida aastas 70 miljonit eurot selleks, et kinnisvaraobjekte korda teha, renoveerida ja uusi objekte ehitada.
Peaminister Taavi Rõivas rääkis valitsuse pressikonverentsil riigi investeeringutest kinnisvarasse.
Foto: Andras Kralla
Kõik see raha ei investeerita Eestisse, mõned projektid asuvad väljaspool riiki. "Suuremad projektid, millega on võimalik edasi minna, on Eesti saatkonnahoone Moskvas. See on üks väga suur renoveerimisprojekt, me räägime siin enam kui 20 miljonilisest eelarvest," ütles Rõivas valitsuse pressikonverentsil.
"Projekteerimise staadiumis lähme edasi kaunite kunstide kooli teemaga, see on teema, millega on vist nelja haridus- ja teadusministri ajal tegeletud ja samm-sammult oleme liikunud edasi, et projekt ikka reaalsuseks saaks," lisas ta. Samuti on plaanis enne Eesti vabariigi EL-i eesistumist teha korda Rüütelkonna hoone. "See saab enne Eesti eesistumist renoveeritud," kinnitas Rõivas.
Samuti riigil meil plaanis edasi minna kommunismiohvrite memoriaali järgmisteste etappidega, projekteerimisotsused on tehtud. "Lisaks veel mitu päästekomandot Vändras, Vastseliinas, Politsei- ja Piirivalveameti ühishoone Pärnus, samuti Riigikohtu hoone puhul Tartus oleme teinud otsuse laiendust ja renoveerimist projekteerida," rääkis Rõivas. "Keskmiselt tahame aastas investeerida 70 miljonit eurot selleks, et kinnisvaraobjekte korda teha, renoveerida ja uusi ehitada," ütles peaminister.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks arutati valitsuskabinetis peaministri sõnul ka teisi võimalikke allikaid - CO2 eelarve on üks nendest. Ka tehakse väga suuri investeeringuid eurorahadest, näiteks 140 miljonit eurot haiglatesse ja tervisekeskustesse. Erihoolekandeasutuste investeeringuteks on plaanitud ka üle 50 miljoni euro.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.