Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvarasse aastas 70 miljonit
Peaminister Taavi Rõivase sõnul soovib riik keskmiselt tahab investeerida aastas 70 miljonit eurot selleks, et kinnisvaraobjekte korda teha, renoveerida ja uusi objekte ehitada.
Kõik see raha ei investeerita Eestisse, mõned projektid asuvad väljaspool riiki. "Suuremad projektid, millega on võimalik edasi minna, on Eesti saatkonnahoone Moskvas. See on üks väga suur renoveerimisprojekt, me räägime siin enam kui 20 miljonilisest eelarvest," ütles Rõivas valitsuse pressikonverentsil.
"Projekteerimise staadiumis lähme edasi kaunite kunstide kooli teemaga, see on teema, millega on vist nelja haridus- ja teadusministri ajal tegeletud ja samm-sammult oleme liikunud edasi, et projekt ikka reaalsuseks saaks," lisas ta. Samuti on plaanis enne Eesti vabariigi EL-i eesistumist teha korda Rüütelkonna hoone. "See saab enne Eesti eesistumist renoveeritud," kinnitas Rõivas.
Samuti riigil meil plaanis edasi minna kommunismiohvrite memoriaali järgmisteste etappidega, projekteerimisotsused on tehtud. "Lisaks veel mitu päästekomandot Vändras, Vastseliinas, Politsei- ja Piirivalveameti ühishoone Pärnus, samuti Riigikohtu hoone puhul Tartus oleme teinud otsuse laiendust ja renoveerimist projekteerida," rääkis Rõivas. "Keskmiselt tahame aastas investeerida 70 miljonit eurot selleks, et kinnisvaraobjekte korda teha, renoveerida ja uusi ehitada," ütles peaminister.
Lisaks arutati valitsuskabinetis peaministri sõnul ka teisi võimalikke allikaid - CO2 eelarve on üks nendest. Ka tehakse väga suuri investeeringuid eurorahadest, näiteks 140 miljonit eurot haiglatesse ja tervisekeskustesse. Erihoolekandeasutuste investeeringuteks on plaanitud ka üle 50 miljoni euro.
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Viimased uudised
Büroo kaalub uute töötajate kaasamist
Konverentsid
Hetkel kuum
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Marko Kull: Täna näeme juba selgelt, kuidas siia on kerkinud piirkonna uus süda.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele