Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maamaksu tasumise korda on plaanis muuta
Rahandusminister Sven Sester tegi valitsusele ettepaneku muuta maamaksuseadust, et liitsihtotstarbega ja ühisomandis oleva maa omanikke koheldaks võrdselt teiste maaomanikega.
„Seadusemuudatus puudutab eelkõige koduomanikke, kelle kortermajas asuvad lisaks eluruumidele ka äripinnad. Eesmärk on see, et kõik Eesti elanikud peaksid olema oma kodualuse maamaksu tasumisest täies ulatuses vabastatud, sõltumata sellest, kas nende kodu asub üksnes elamumaa sihtotstarbega või liitsihtotstarbega maal,“ ütles Sester pressiteate vahendusel.
Näiteks võib tuua korrusmaja, mille esimesel korrusel asuvad äripinnad ning ülemistel korrustel eluruumid. Seadusemuudatuse rakendumisel on kortermajas kodu omavatel elanikel maksuvabastus ka äri- ja sotsiaalmaa osa eest.
Selleks näeb eelnõu ette vabastada liitsihtotstarbega maal asuvate eluruumide omanikud maamaksu tasumisest ka äri- ja sotsiaalmaa osa eest kuni 1500 ruutmeetri ulatuses tiheasustusega ja kuni kahe hektari ulatuses hajaasustusega alal.
Selleks teeb rahandusministeerium maamaksuseaduse eelnõus ettepaneku vabastada liitsihtotstarbega maal asuvate eluruumide elanikud maamaksu tasumisest ka äri- ja sotsiaalmaa osa eest 1500 ruutmeetri ulatuses tiheasustusega ja 2 hektari ulatuses hajaasustusega alal, kui sellel maal asuvas hoones on rahvastikuregistri järgi inimese elukoht.
Teine muudatusettepanek puudutab lisamaksusoodustuse rakendamist kaasomandis maale. Ettepanek on anda valdadele ja linnadele õigus laiendada maksuvabastuse ulatust kaasomanikele, kes ei ole jaganud neile kuuluval kinnistul asuvat ehitist korteriomanditeks. Muudatuse jõustumisel oleks omavalitsusel võimalik vabastada iga kaasomanik maamaksu tasumisest tiheasustusega alal kuni 1500 ruutmeetri ning hajaasustusega alal kuni 2 hektari ulatuses.
Maksusoodustust saab eluruumi omanik üksnes juhul, kui sellel maal asuvas hoones on rahvastikuregistri järgi tema elukoht.
Seadusemuudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2018.
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
Enimloetud
1
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Viimased uudised
Suure tõenäosusega saab olukord kinnisvaraturul olema suhteliselt soodne ka 2026. aastal
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Konverentsid
Hetkel kuum
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele