Maamaksu tasumise korda on plaanis muuta

„Seadusemuudatus puudutab eelkõige koduomanikke, kelle kortermajas asuvad lisaks eluruumidele ka äripinnad. Eesmärk on see, et kõik Eesti elanikud peaksid olema oma kodualuse maamaksu tasumisest täies ulatuses vabastatud, sõltumata sellest, kas nende kodu asub üksnes elamumaa sihtotstarbega või liitsihtotstarbega maal,“ ütles Sester pressiteate vahendusel.

Näiteks võib tuua korrusmaja, mille esimesel korrusel asuvad äripinnad ning ülemistel korrustel eluruumid. Seadusemuudatuse rakendumisel on kortermajas kodu omavatel elanikel maksuvabastus ka äri- ja sotsiaalmaa osa eest.

Selleks näeb eelnõu ette vabastada liitsihtotstarbega maal asuvate eluruumide omanikud maamaksu tasumisest ka äri- ja sotsiaalmaa osa eest kuni 1500 ruutmeetri ulatuses tiheasustusega ja kuni kahe hektari ulatuses hajaasustusega alal.

Selleks teeb rahandusministeerium maamaksuseaduse eelnõus ettepaneku vabastada liitsihtotstarbega maal asuvate eluruumide elanikud maamaksu tasumisest ka äri- ja sotsiaalmaa osa eest 1500 ruutmeetri ulatuses tiheasustusega ja 2 hektari ulatuses hajaasustusega alal, kui sellel maal asuvas hoones on rahvastikuregistri järgi inimese elukoht.

Teine muudatusettepanek puudutab lisamaksusoodustuse rakendamist kaasomandis maale. Ettepanek on anda valdadele ja linnadele õigus laiendada maksuvabastuse ulatust kaasomanikele, kes ei ole jaganud neile kuuluval kinnistul asuvat ehitist korteriomanditeks. Muudatuse jõustumisel oleks omavalitsusel võimalik vabastada iga kaasomanik maamaksu tasumisest tiheasustusega alal kuni 1500 ruutmeetri ning hajaasustusega alal kuni 2 hektari ulatuses.

Maksusoodustust saab eluruumi omanik üksnes juhul, kui sellel maal asuvas hoones on rahvastikuregistri järgi tema elukoht.

Seadusemuudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2018.