Autorid: Lauri Leet, Lauri Leet, kaasautor • 10. mai 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Samas tuleneb see Aaviku sõnul megatrendidest. „Kõikjal maailmas toimub linnastumine, siin ei ole midagi erakordset. Need megatrende, mis ka mõjutavad Eestist, on veelgi. Näiteks rahvastiku vananemine ja tervishoiuteenuste kasv.“  Tema sõnul tuleb kinnisvaraturul paratamatult arvestada demograafilisi protsesse. “Viie aasta pärast on alla 30aastaseid korteriostjaid siinsel turul 40 000 – 50 000  võrra vähem, samas üle 60 aastaseid jällegi rohkem. Sellises olukorras me panustame Tallinnale, usume, et Tallinnas toimub kõigele vaatamata paari aasta jooksul siiski mõõdukas kasv.“

Aavik märkis lisaks, et  arendajad peavad arvestama, et ehitushinnad lähima kolme aasta jooksul üsna kindlalt tõusevad, sest Euroopa Liidu eelarveperioodi vahendite jõudmisel tehakse hetkel samu vigu, mis eelmisel korral: see raha jõuab turule suure hilinemisega ja korraga.

Krunte vähe, ühelt pangalt hetkel laenu ei saa

Arendajate jaoks on oluline probleem Aaviku sõnul veel, kust saada mõistliku hinnaga krunte.  Praeguseks on tema sõnul välja kujunenud kõigil pakkujatel mingit laadi standardhind, 500 eurot ruutmeetri eest, ükskõik kus krunt  asub, kas detailplaneering on olemas või mitte jne.

Lisaks selgus konverentsil Aaviku jutust, et kui varem sai arenduseks laenu sai kahelt pangalt, siis hetkel saab ühelt. „Pooltel pankadel on limiit täis,“ märkis Aavik. „Selge trend on olnud ka see, et järjest rohkem tuleb rõhku panna eelmüügile. Täna on kõikide arendusprojektide finantseerimise esmanõue panga poolt, et alates 20 kuni isegi 50% välja  peab olema eelmüügi nõue täidetud.“