31. mai 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kokku tehti Eestis 2015. aasta teisel poolaastal korteriomandiga 9891 tehingut kogusummas 521 miljonit eurot. Kõikidest tehingutest 51,2 protsenti tehti Harjumaal; 12,2 protsenti Tartu; 11 protsenti Ida-Viru ja 6 protsenti Pärnu maakonnas. Ülejäänud üheteistkümne maakonna tehingute osakaal jäi alla 5 protsendi kogu tehingutest.

Üle poole kõikidest 2015. a teise poolaasta korteritehingutest tehti Harjumaal, neist omakorda kolm neljandikku Tallinnas. Ka moodustab Harjumaa tehingute koguväärtus kolmveerandi kõigist Eestis korteritega tehtud tehingutest. Seega on pealinna ja selle lähiümbruse korterid võrreldes teiste Eesti piirkondadega jätkuvalt kallimad. Kui kuu keskmise brutopalga eest saab näiteks Tallinna kesklinnas osta 0,5 ruutmeetrit korteripinda, siis Ida-Virumaal Püssi või Kiviõli linnas võib sama raha eest omandada 37 ruutmeetrit. Võrreldes 2015. a esimese poolaastaga on seda peamiselt tänu hinnalangusele üle 7 ruutmeetri rohkem.

Maakondadest olid lisaks Harju maakonnale (1376 eurot) kõrgemad mediaanhinnad veel Tartu (1096 eurot), Pärnu (712 eurot) ja Saare maakonnas (660 eurot). Madalamate ruutmeetri mediaanhindadega korterid olid jätkuvalt Valga (88 eurot), Jõgeva (119 eurot) ja Järva (173 eurot) maakonnas. Omavalitsuste lõikes olid aga kõige madalamad ruutmeetri mediaanhinnad (alla 50 euro) Püssi ja Kiviõli linnas ning Tihemetsa alevikus.

Juba neljandat poolaastat järjest on vähenenud välismaalaste huvi Eesti korteriomandite vastu. Kõige rohkem on välismaalastest ostjate arv langenud Ida-Viru maakonnas. Varasemaga võrreldes ostavad nad sinnakanti vähem kortereid ja müüvad varem ostetuid rohkem.

Pikem ülevaade Maa-ameti analüüsist leitav siit.

Autor: Maa-amet