Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rehielamuid on müügis vähe
Kinnisvarabuumi ajal olid vanad rehielamu-tüüpi palkmajad nii populaarsed, et neid veeti peale ostu isegi endale sobivasse Eesti piirkonda, kus need korda nokitseda.
Ka praegu jagub neid, kes isetegemist ära ei põlga, nii et huvilisi on endiselt palju, ent rehielamuid pole enam eriti saada, kirjutab 13. juuni Äripäev kinnisvara rubriigis.
LVM Kinnisvara kutselise maakleri Tiiu Lebedevi sõnul olid mõni aasta tagasi rehielamu-tüüpi palkmajad nii populaarsed, et väiksemaid neist osteti isegi äraveoks. "Selle võis lahti võtta ja viia kuhugi mujale, kus ta taastada. See trend oli levinud noorte hulgas, kel raha nappis. Ka taaskasutuse pooldajad ostsid sellist tüüpi elamuid, et need ise tasapisi korda nokitseda.“
OÜ Aarete Kinnisvara maakleri Kaie Nappiri sõnul pole viimastel aastatel enam vanu rehielamuid eriti saada. "Hiiumaal, kus tegutsen, jääb neid müügiobjektidena järjest vähemaks,“ nentis Nappir. "Isetegijaid on palju ja huvilisi sellistele objektidele on hulgaliselt, kuid pakkumisi vähe," lisas Nappir.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui mõni rehielamu siiski turule jõuab, sõltub ostuotsus paljuski panga otsusest – summat, millega vana maja osta, Eesti inimesel tavaliselt tagataskust võtta ei ole, märkis Nappir. Kuna Hiiumaal on kinnisvara hind küllaltki kõrge, võib müügiaeg kujuneda suhteliselt pikaks."Põhiliselt otsitakse ikka sellist, mida oma käe järgi korda teha,“ lisas Nappir, põhjendades seda sellega, et niisugused majad saab odavamalt kätte.
Veebi vahendusel saab artiklit täispikkuses lugeda Äripäevast.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.