Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mihkel Oiderma: investorid ostavad Tallinnas parkimiskohti kokku
Koos parkimise kallinemisega on Tallinnas tekkinud uus investeerimis- ja üüritulu teenimise objekt – kokku ostetakse parkimiskohtasid.
Investorid ostavad parkimiskohti kokku
Foto: Indrek Susi
1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juhi Mihkel Oiderma sõnul on parkimine Tallinna kesklinnas, tihedamaks muutunud piirkondades ja uuselamurajoonides järjest enam probleem. “Tekkinud on niiöelda minitõmbekeskused, kus on autosid selgelt rohkem kui ruumi. Uusarendustesse planeeritakse keskmiselt korteri peale 1,3 parkimiskohta, kuid tegelikult oleks pigem vaja kahte,” rääkis Oiderma.
Kinnisvaraeksperdi sõnul tasub investeerides hinnata tootlust, mida vara rentimisest on võimalik teenida. “Kui korteri kapitalitootlus on tavaliselt viis ning büroohoonel kaheksa protsenti, siis järjest enam lähevad kaubaks eksootilisemad ja tulusamad varad. Näiteks saab Tallinna kesklinna parkimiskohalt 10-12 protsendilise tootluse,” ütles Oiderma.
“Parkimiskohad on nišiäri, kuid kindlad investorid ostavad neid kokku. Tallinnas maksab parkimiskoht paarist tuhandest kolmekümne tuhande euroni. Näiteks Mustamäel Mäepealsel maksavad kohad keskmiselt kaks kuni neli tuhat, Sipelga uuselamurajoonis kuus, Merko Kentmanni tänava kallis kõrghoones 20-25 ning vanalinnas isegi 30 000 eurot."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mihkel Oiderma sõnul pole parkimiskohal halduskulu, midagi ei lähe katki või tassita minema ja üürnik ei helista keset ööd murega, et televiisor ei tööta. “Parkimiskoht on riskivaba investeering, kui välja arvata võimalus, et üür jäetakse lihtsalt kuu lõpus maksmata,” rääkis Oiderma.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.