Üürielamud vähendavad ebavõrdsust

Uskumatu, et endiselt peame tõestama riiklikult toetatud üüripindade vajalikkust kinnisvaraettevõtjatele, kuid õnneks peamiselt  ainult neile.

Kinnisvaraettevõtjate jaoks ei ole kindlasti võõras teadmine, et kinnisvaraturg on praegu ühes oma kõrgemas hetkes, rendihinnad Tallinnas ja Tartus on laes. Samas maapiirkondades on üüriturg praktiliselt olematu. Sest arendajatele toob suuremat tulu müük, aga ka üürielamud suurlinnades.

Hiljutisel visiidil Saaremaale ja Hiiumaale kurtsid mitmed ettevõtjad, et töökohti on, leiab ka töötajaid, aga pole elamispindu, kuhu töötajad oleks valmis oma peredega kolima. Selge on see, et inimesed elavad seal, kus on mugav tööle minna, kus on hea panna lapsi kooli ning kus saab kerge vaevaga kätte kõik vajalikud teenused. Keskkond, kus alustada karjääri ja pere loomisega, on kõigile inimestele tähtis. Samas puudub aga noorel, näiteks just õpingud lõpetanud spetsialistil võimeks teha pangale laenu sissemakse ning osta endale korter.

Värskelt avaldatud Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi uuringu kohaselt on rahulolu olemasoleva elamispinnaga Eestis väga väike. Oleme väga halval positsioonil võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega näiteks hallituse, mädaniku ja liigniiskusega seotud hoonestruktuuri probleemide asjus. See on jäänuk nõukogude ajast, kui paneelelamuid ehitati võrdlemisi kehva kvaliteediga. Elutoa laes laiutav hallitus kahjustab tervist. Kes tahab võtta riski ning kolida hallitavasse korterisse näiteks oma väikelapsega? Rääkimata nukrast tõsiasjast, et tualettruumi ja pesemisvõimaluste puudumise osas on Eesti eesrinnas. Ühest küljest oleme edukas e-riik, teisalt aga pole meie inimestel kohta, kus end pesta. Kas see pole absurdne?

Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fond soovitab meil pöörata suuremat tähelepanu eluruumide kvaliteedi tõstmisele, sest kõiki ebakvaliteetsete eluruumide otseseid ja kaudseid, ka sotsiaalseid nagu näiteks rahvatervisega seotud, kulusid arvesse võttes oleks nende renoveerimine või muud riiklikud meetmed eluruumide aktsepteeritavale tasemel viimiseks väga lühikese tasuvusperioodiga (18 kuud). See tähendab, tulu parematest elamistingimustest näeksime me juba väga lühikese aja pärast.

Usun, et kõik inimesed Eestis väärivad võimalust elada heades tingimustes. Tean, et Eestis on ettevõtjaid, kes minuga seda arvamust jagavad ning on valmis selle nimel riigiga koostööd tegema. Meil on ettevõtjaid, kes näevad kaugemale, kes näevad ka ääremaid, mitte ei karda ainult Tallinna kinnisvaraturu solkimist. Ma tänan kõiki ettevõtjaid, kes mõistavad elu säilimise vajalikkust kogu meie väikses riigis ja annavad sellesse iga päev oma panuse.

Täispikalt on Oviiri arvamusartiklit võimalik lugeda Äripäeva vahendusel.

Autor: Liisa Oviir, ettevõtlusminister