Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eluasemelaenude keskmine intressimäär juulis tõusis
Ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell kasvas 2016. aasta juulis – nagu ka eelmistel kuudel – suhteliselt kiiresti, aasta võrdluses 5,3%. Kuuga suurenes laenude ja liisingute kogumaht peaaegu 100 miljoni euro võrra, 16,6 miljardi euroni, selgub Eesti Panga ökonomisti Mari Tamme analüüsist.
Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli aastakasv oli juulis 5,8%. Pikaajalisi laene anti välja 199 miljoni euro väärtuses. Enam kui kolmandik pikaajalistest laenudest väljastati juulis kinnisvara- ja ehitusettevõtetele.
Majapidamiste laenuaktiivsus püsis eelmiste kuude omaga sarnasel tasemel. Uusi eluasemelaene anti juulis välja 88 miljoni euro väärtuses ning kogu portfell suurenes aastaga 4,4%. Ka autoliisingute maht kasvas juulis endiselt tempokalt, aasta võrdluses 16,4%.
Laenude keskmised intressimäärad on viimastel kuudel tõusnud. Suure osa laenude baasintressimäär EURIBOR on veelgi langenud, mis tähendab pankade jaoks väiksemat intressitulu. See annab pankadele võimaluse tõsta tulu hoidmiseks uute laenude intressimarginaale. Juulis väljastatud eluasemelaenude keskmiseks intressimääraks kujunes 2,4% ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks 2,5%.
Pikka aega maksetähtaega ületavate laenude maht on väike ja püsis samasugusel tasemel nagu eelmistel kuudelgi. Juulis oli üle 60 päeva viivises olevaid laene 195 miljonit eurot ehk 1,3% laenuportfellist.
Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht oli juulis 11 miljardit eurot, mida on 7,3% rohkem kui aasta tagasi. Keskmine palk on endiselt kasvanud suhteliselt kiiresti, tänu millele on ka majapidamiste hoiuste maht stabiilselt suurenenud. Ettevõtete hoiused olid juulis aastatagusest ajast 7,6% suuremad.
Autor: Mari Tamm, Eesti Panga ökonomist
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele