Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ärikinnisvarasse investeerimist ei tasu peljata
Äripäeva fiktiivse Investor Toomasega võttis ühendust BPT Real Estate'i tegevjuht Ülari Niinemägi, kes seletas, miks ärikinnisvarasse investeerimine võib siiski hea mõte olla.
Niinemägi alustas sellest, et rahavoogu tootev elukondlik kinnisvara (näiteks üürikorter) on ärikinnisvaraga (näiteks terviklik büroohoone) sarnane ainult väga suures pildis. "Ärikinnisvara, eriti multifunktsionaalsete ja paljude kasutajatega hoonete puhul on investoritel võimalik osa saada stabiilsest rahavoost ja võimalikust kapitali kasvust. Ärikinnisvara investeeringuid juhitakse tavaliselt väga aktiivselt, see tähendab, et eesmärk on hoida ja kasvatada rahavoogu ja parandada selle kvaliteeti, luua lisaväärtust. Lepingud on väga põhjalikud just omaniku õiguste ja üürnike kohustuste lõikes, erinedes oluliselt just üürile andja kasuks elukondliku kinnisvara üürisuhetest. Samas tootlus investoritele võib ärikinnisvara puhul olla sama või isegi kõrgem elukondliku kinnisvaraga võrreldes," kirjutas ta.
Institutsionaalsed ärikinnisvara investorid (st fondid) teevad oma otsuseid üldiselt väga kaalutletult, rõhutas Niinemägi. Tehakse auditid, mis paljastavad kommerts-, tehnilised, keskkonna, juriidilised, finants- ja maksude riskid, mis omakorda paljastavad investeerimisotsuse endaga seotud riskid.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.