Keskkonnaministeerium valmistab ette maa korralise hindamise uut korda

Esiteks määratakse kindlaks korralise hindamise läbiviimise ajaline intervall – teiste riikide kogemusi ja Eesti eripära arvestades toimuks hindamine igal neljandal aastal. Muudatuse tulemusel on maa korralise hindamise tulemused ajakohased ja peegeldavad hindamise aasta turutasemeid. Ajakohaste maa korralise hindamise tulemuste korral saab riik ja iga maaomanik ülevaate oma maa hetke väärtusest ning võimaluse kasutada väärtuseid tsiviilkäibes ning riigiga seotud menetlustes;

Teiseks seotakse maa maksustamine lahti maa korralisel hindamisel saadud väärtusest.Praegu kehtiva seaduse järgi tuleb maa korralise hindamise tulemusi maa maksustamisel automaatselt kasutada. Kui aga hindamistulemused maa maksustamisest lahti siduda, siis sellist olukorda ei teki. Hindamise tulemuste kasutamine maksustamisel peab olema võimalus, aga mitte kohustus.

Maamaksu suurus sõltub kohaliku omavalitsuse kehtestatud maamaksumäärast, mis hetkel on 0,1-2,5% maksustamishinnast. Eelnõu järgi jääb maa maksustamine jätkuvalt kohaliku omavalitsuse eesõiguseks. Näiteks langetasid viimati läbi viidud korralise hindamise järgselt kohalikud omavalitsused maamaksumäärasid, et vältida järsku maksutõusu.

Kindlasti tuleb Rahandusministeeriumil koostöös kohalike omavalitsustega hinnata tulevikus maamaksuseaduse muutmise vajadust, sh maksumaksjatele kaitsemehhanismi välja töötamist, et ajakohaste hindamise tulemuste kasutamine ei tooks kaasa maamaksu koormuse ootamatult suurt tõusu.

Maa hindamise seaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse eesmärk ei ole maamaksu süsteemi muutmine. Vastupidi, muudatuste järgselt on maa korraline hindamine eraldatud maa maksustamisest, st uus hindamine ei too kaasa automaatset maksutõusu.