Uutesse pindadesse panustavad enim puidu- ja metallitööstus
Viimastel aastatel on uute tootmispindade arendamisel tooni andnud puidu- ja metallitööstus, ehkki aktiivseid turuosalisi leidub praktiliselt igas töötleva tööstuse valdkonnas, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Igor Habal Äripäeva Tööstuse erilehes.
Maaklerite jaoks on tootmishoonete arenduste saamine oma portfelli sama haruldane kui kaubanduskeskuste pindade vahendamine, kuna valdavalt ehitatakse tootmishooneid omaniku enda poolt või üüripinnana ettevõtte vajaduste rahuldamiseks.
Spekulatiivselt arendab lao- ja tootmispindu valdavalt VGP, kuid Eesti turu puhul on tegemist pigem erandiga. Stock-office-tüüpi pinnad või väiksemad laohooned on tootmispindadest jää- nud valdavalt puutumata, kuna esiteks on tootmisettevõ- tete pinnavajadused suuremad (valdavalt küsitakse vabu pindu suuruses 500–2000 ruutmeetrit) ning teiseks nõuavad tootmispinnad sagedamini erilahendusi.
Nende all mõtleme enamasti ettevõtte spetsiifikast lähtuvaid erinõudeid, näiteks nõuded tuleohutusele, ventilatsioonile, põrandale, toorme ja lõpptoodangu ladustamise võimalusele jne. Seetõttu on tihti mõistlikum ehitada tootmisettevõ- tetele juba oma pind, kui et jagada pinda laohoones, kus kõik ülejäänud pinnad on tüüpsete lahendustega, välja arvatud see üks.
Üürnikena eelistatakse tootjaid.
Tulenevalt tüüpsematest lahendustest ning madalamatest püsikuludest on laopindade üürihinnad reeglina veidi madalamad kui tootmispindadel. Kui alates 500 ruutmeetri suuruste laopindade pinnaühiku hind ei tõuse Tallinnas ja selle lähiümbruses reeglina üle viie euro ruutmeetrilt, siis tootmispindade puhul võib olla kuni euro võrra kallim, eriti kui hoone sisseseade üüritakse samuti välja.
Mõned kinnisvaraarendajad eelistavad üürnikena näha just tootmisettevõtteid ning seda hoolimata ühe üürnikuga kaasnevatest riskidest, kuna enamasti sõlmivad tootmisettevõtted pikemaid üürilepinguid ning teiseks on nad tunduvalt stabiilsemad üürnikud, kelle jaoks on tootmise kolimine või äritegevuse lõpetamine tunduvalt ebamugavam lahendus kui laopinna üürniku puhul.
Pigem on tootmise üleviimine pikalt kaalutletud strateegilise otsuse tulemus, kui põ- genemine ajutiste raskuste tagajärjel. Ehkki tervikuna ei saa öelda, mis sektor on uute tootmispindade arendamisel või olemasolevate laiendamisel aktiivsem, kuna igas sektoris on olemas omad võitjad ja kaotajad, on põhivarasse investeerimisel valdavalt aktiivsemad kasumlikematel tegevusaladel toimetavad ekspordivõimekad ettevõtted. Viimastel aastatel on tooni andnud puidu- ja metallitööstus, ent nagu öeldud, leidub aktiivseid osalisi praktiliselt igas töötleva tööstuse valdkonnas.
Loe täies pikkuses ülevaadet Tööstuse erilehest.
Autor: Igor Habal Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik
Kinnisvara.ee toetajad:
