20. september 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Martin Vahteri kinnitusel on tõsi, et viimase buumi ajal tehti küllalt palju praaki. “Peamiselt sõltus see konkreetsest arendajast ja äriplaanist. Peamised vead oli kiirustamine, oskamatus ning ehitusloa tingimuste eiramine,” rääkis Vahter.

Martin Vahteri kinnitusel läks peale 2009. kvaliteet iga aastaga paremaks. “Normid on kümne aastaga palju muutunud. Hakati tähelepanu pöörama sisekliimale ning energiasäästule.”

“Nii hea kvaliteediga, kui praegu, polegi varem Eestis ehitatud. Praegu on kinnisvara läinud kallimaks, kuid kasutatakse ka kvaliteetsemaid materjale ja -lahendusi. Näitlikult, kui enne oli laminaatparkett, siis nüüd naturaalpuidust parkett. Mürasummutus ja isolatsioon on korterite vahel parem, energiamärgise saamiseks on kindlad nõuded ja praegu ei anta ehitusluba enam kergekäeliselt,” lisas Vahter.

Kinnisvaraeksperdi sõnul võib ka praegu viletsa ehituskvaliteedi otsa sattuda, aga pigem eramute puhul, mida teevad väiksed arendajad ühe-kahe maja kaupa. Võrreldes kümne aasta taguse buumiajaga, kus kinnisvaraarendusega tegelesid muuhulgas ka juhuslikud tegijad, on arenduste turg koondunud rohkem suurte ja pikemaajaliste tegijate kätte. Viimastel on omakorda parem sisemine kvaliteedikontroll ning nende kaup on seetõttu ka usaldusväärsem.

“Koduost on veidi sarnane autotööstusele – kui lastakse välja uus mudel, siis paratamatult on neil mõned lastehaigused, mis facelift-mudeliga ära parandatakse. Kõige kindlam on osta korter majja, mida on mitu korda läbi ehitatud. Näiteks kui mõni piirkond on sama projektiga maju täis, siis iga uus on eelmisest läbiproovitum ja natuke parem,” soovitas Vahter.