Autor: kinnisvarauudised.ee • 20. september 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi näeb probleemi kesklinna kallimas kinnisvaras, mille lõpphind on 250 000 eurot ja rohkem. Neid kortereid on keerulisem müüa. Turul teevad tähelendu äärelinnas asuvad perekorterid, samuti kahetoalised korterid. Äärelinnades on arenduste tase hea, porimülkaid enam ei pakuta, sõnatakse artiklis.

„Uute korterite turul on konkurents tõesti suur. Pakutakse allahindlusi, köögimööblit ja muid lisasid. Paberil müümise osatähtsus on vähenenud. Peamiselt seetõttu, et inimestel on aega. Pakkumisi on palju ja rabada pole vaja,” selgitab Vähi.

Praegu kinnisvaraturul muusika mängib, aga mis saab siis, kui muusika vaiksemaks jääb? Kinnisvaraeksperdi Tõnu Toompargi arvates võib muusika vaiksemaks jääda siis, kui muutub finantseerimine. 2005. aastal hakkas euribor tõusma ja saavutas üle 5% lae 2008. aastal. Me teame, mida see kaasa tõi. Aga kui finantssektor olulisi muudatusi ei tee?

„2014. aastal kukkus tehingute arv kahe kvartali jooksul oluliselt. Sellel ei olnud ühtegi suurt põhjust, pigem hulk väiksemaid nagu Ukraina kriisi eskaleerumine, kinnisvarahindade tõus ja pakkumiste arvu kasv. Turul tõmmati korraks pidurit. Kas ka nüüd võib midagi sellist oodata? Ei oska ega taha prognoosida. Kodu ostmiseks on praegu hea aeg,” kinnitab Toompark kõnealuses artiklis.

Täismahus on originaalartikkel loetav Päevalehest.