Soome päevaleht Helsingin Sanomat kirjutab, et Helsingi korteripõud leeveneb vaid siis, kui praegune kiire uute elamispindade ehitustempo veel mitmeks aastaks püsima jääks, vahendab Äripäev.

- Uusi kortereid valmib praegu Helsingis aastatuhande algusest arvates rekordmahus.
- Foto: Raul Mee
Uusi kortereid valmib praegu aastatuhande algusest arvates rekordmahus. Suvine statistika näitas, et aastaga on Helsingis ja lähiümbruses uusi ehituslubasid väljastatud 15 000 ja alustatud ligi 16 000 uue korteri ehitamist. Vajadus on, et igal aastal valmiks vähemalt 6000 uut korterit, mullu oli see näitaja 4000.
Kui igal aastal valmiks 6000 uut korterit, saaks Helsingi elanike arv jätkata kasvamist 1-1,5% võrra aastas.
Plaan on
ehitada aastaks 2019 Helsingisse ja pealinna lähiümbrusse 60 000 uut korterit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riikliku uurimisinstituudi VTT analüütiku Tuukka Saarimaa sõnul ehitatakse pealinna piirkonnas praegu ikka veel liiga vähe. Nõudlus on selgelt pakkumisest suurem. Korterite hinnad on kõvasti kõrgemad kui ehitamise kulud. „Minu meelest peaksid poliitikud välja selgitama, mis takistab veelgi hoogsamat ehitamist,“ ütles ta.
Kõrged eluasemekulud vähendavad tööturu paindlikkust – see ei võimalda inimestel kolida sinna, kus on vabad töökohad,
seisab Äripäeva artiklis.Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus