Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlaste loodud tehis-IQga kinnisvarafond sai priske rahasüsti
Investorise on kaasanud üle 1,6 miljoni dollari riskikapitali. Augustis investeeritud 6,2 miljonist dollarist moodustas aktsiakapital 1,2 miljonit ning ülejäänud 5 miljonit paigutatatakse uude fondi. Tehing seab ettevõtte väärtuseks pea 10 miljonit dollarit.
"Tegemist on esimese kinnisvarafondiga, mille investeerimis- ning juhtimisotsuseid teeb peamiselt arvuti. Meie eesmärgiks on tõsta kinnisvarafondide efektiivsust. Investorise AlgoFund on konkurentidega võrreldes oluliselt madalama riskiga ning väiksemate kuludega,” selgitas ettevõtte tehnoloogiajuht Gert Stahl pressiteate vahendusel.
Uus fond investeerib rendikorteritesse USA suurlinnades. Investorise tehisintelligentne fondijuht kogub andmeid kinnisvaraturu kohta, analüüsib müügipakkumisi ning tuvastab parimad investeeringud. Lahendus juhib ka varasid ning inimesi, andes korraldusi nii advokaatidele kui kinnisvarahalduritele.
Ettevõtte asutasid 2015. aastal brasiillane Stefan Schimenes, ning eestlased Gert Stahl ja Sven Varkel. Stefan oli eelnevalt Airbnb Ladina-Ameerika juht ning Brasiilia reklaamivõrgustiku Cazamba asutaja. Gert ja Sven on Eesti tehnoloogid, kes arendasid ka kohaliku kinnisvara ühisrahastusplatvormi Crowdestate.
Investorise on kaasanud üle 1,6 miljoni dollari riskikapitali. Augustis investeeritud 6,2 miljonist dollarist moodustas aktsiakapital 1,2 miljonit ning ülejäänud 5 miljonit paigutatatakse uude fondi. Tehing seab ettevõtte väärtuseks pea 10 miljonit dollarit.
Hetkel töötab ettevõttes vaid 5 inimest. Valdav osa Investorise arendustööst toimub Eestis, kus ettevõte otsib ka uusi töötajaid.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
3
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele