SEB: ehituse pidurdumist saadab vaibuv korterite hinnakasv

Kui 2015. aasta alguses rühkis korterite keskmine ruutmeetrihind ülespoole kahekohalise kasvutempoga, siis 2016. aasta esimeses kvartalis suurenes keskmine ruutmeetrihind vaid protsendi ja teises kvartalis kahe võrra. Keskmiselt küsiti selle aasta teises kvartalis korteri ruutmeetri eest 1061 eurot. Hindade kasvutempo oli samal tasemel riigi keskmisega ka Tallinnas, kus üldine hinnatase on siiski poole kallim – ruutmeetri eest maksti 2016. aasta teises kvartalis 1579 eurot.

Kas praegune hinnatase on adekvaatne või mitte on üsnagi subjektiivne hinnang ja oleneb võrdlusbaasist või ajavahemikust, mida praeguse olukorraga kõrvutada.

Nii on korterite keskmine ruutmeetrihind tõusnud viimase viie aasta jooksul 55%, keskmine palk aga 37%. Võrreldes tänast seisu buumiaegse tipuga aastal 2007, maksab elamispind nüüd 12% vähem kui toona.

Asetades sama võrdluse sissetulekute konteksti, maksis keskmine ruutmeeter toona umbes 1,7 keskmist brutokuupalka, täna on palganumber aga suurem kui keskmine ruutmeetrihind. Kuigi majanduse tsüklilisus kipub tõendama vastupidist, on vähemalt hetkel raske näha ajendit, mis võiks keskmise palga ja eluasemehinna suhet märkimisväärselt paigast nihutada ja pigem võiks oodata turul teatavat stabiilsust.

Veel väärib tähelepanu, et võrreldes eelmise aastaga on langenud ehitustegevuse kui sellise hind. Vähenemine on olnud küll väike, jäädes ühe protsendi piirimaile. Ehitustegevuse hinda on kahandanud ehitusmasinate ja –materjalide hinnalangus, samas kui tööjõukulu on suurenenud.