Niinemägi: renoveerimine tõstis Valge Maja täituvust

Endine Marati tootmishoone osteti 2008 rahavoo objektina. Hoones oli 15 500 m2 üüritavat pinda, millest 50% oli sundventilatsioonita ja 80% ulatuses ei olnud jahutust. Keskmine üürihind ulatus ostmise ajal 8,6 €/m2.

Kui ostuhetkel oli hoone täituvus 84%, siis uus omanik planeeris täituvuse tõusu 99%ni. Läks aga teisiti, üürihind kukkus üle 2 €/m2, tasemele 6,5 €/m2. Majja tekkis oluline vakants ning omaniku sissetulekud kukkusid märkimisväärselt. Kaaluti võtmete andmist pangale ja renoveerimist. Antud juhul otsustati renoveerimise ja identiteedi muutmise kasuks.

Renoveerimise käigus hoone puhastati ja toodi välja endise tootmishoonele iseloomulikud tunnused. 75% hoone sisust on täiesti uus.

Paralleelselt tehti Valge Maja üürilepingud ümber, valiti teadlikult kasutajagrupid, hajutati riske. Hoones vähendati üldkasutatavat pinda, rajati parkimismaja. Projekti turundati läbi mitme aasta, kuigi tegu oli kasutusel oleva büroohoonega. Tulemus on, et Marati hoonet enam ei mainita ning rahavoog on omaniku jaoks väga atraktiivne.

Valge Maja praeguse näo kujunemisele aitas kaasa, et kogu piirkond muutus. Teisele poole teed on ehitatud näiteks sadu uusi kortereid. Hoone tänased kõrvalkulud on 2,7 €/m2, mida võib pidada väga eeskujulikuks. Võib öelda, et tark otsus oli renoveerida Valget Maja jupikaupa ning kasutada palju pinnapõhiseid süsteeme.

Investeeringu kogumaht ulatus 2,5 miljoni euroni, praegune üüritulu on 1,2 miljonit eurot. BPT on sisuliselt taastanud ostueelse olukorra. Tootluse küsimus – 0,5% tootluse vahe tähendab 1 miljoni eurost hinnavahet rahavoo objekti müügil. Tibusid saab lugeda sügisel ehk siis, kui hoone müüakse.