Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistikaamet: eluruumide andmed vajavad uuendamist
Esimesel registripõhisel proovi-rahvaloendusel selgus, et ehitisregistris olevad eluruumide andmed on väga puudulikud ning neid tuleb tehniliste tunnuste lõikes kiirelt parandama hakata.
Statistikaamet tutvustas täna, kuidas toimus registripõhise rahva ja eluruumide loenduse REGREL prooviloendus, millised olid tulemused ning mis järeldustele jõuti.
Eluruumide andmete kaardistamiseks kasutati ehitisregistri, aadressiandmete süsteemi ja rahvastikuregistri andmeid. Aadressiandmete süsteemi ja rahvastikuregistri andmete kvaliteediga võib üldjoontes rahul olla, kuid eluruumide tehnilised tunnused nagu pesemisvõimalus, kasulik pind ja tubade arv, veevarustussüsteem, kütmise tüüp, ehitusaeg, jätavad soovida. Suuremat osa viimaste aastate ümberehitustest ning elamistingimuste parendustest ei ole tõenäoliselt ehitisregistrisse kantud.
Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup hindas prooviloendust õnnestunuks. „Samas tõi prooviloendus eluruumide loendamisel registrite andmetes välja probleemkohad, millele tuleb enne loenduse toimumist koostöös lahendus leida,“ kommenteeris Oopkaup.
Prooviloenduse eluruumide tulemusi hinnates tõdes REGREL projektijuht Diana Beltadze, et registrites on andmete olemasolu ja kvaliteet tagatud eluruumi tüübi ja asustusega seotud tunnuste puhul ning omandiga seotud tunnuste puhul. Eluruumide tehniliste tunnuste puudujäägid on kõige suuremad ning neid andmeid pidi prooviloendusel täiendama eelmise rahva ja eluruumide loenduse andmete põhjal.
„Murelikuks teeb see, et praegu ei sisalda eluruumide infot koondav peamine andmekogu ehitisregister teavet, mis võimaldaks riigi elamufondi olukorda kirjeldada ning andmete uuendamine ehitisregistris ei toimu piisava operatiivsusega,“ lisas Beltadze.
Ehitisregistri andmeid uuendavad kohalikud omavalitsused. Alates 1. aprillist 2016 omavad elektroonilise ehitisregistri andmed sarnaselt elektroonilise kinnistusregistri andmetega õiguslikku tähendust.
Eesti järgmine rahva ja eluruumide loendus toimub vaid registrite andmetele tuginedes. Tulemused pannakse kokku riiklike andmekogude info põhjal ja inimesi silmast-silma või veebi vahendusel ei küsitleta. Registripõhise loenduse jaoks vajab Statistikaamet andmeid vähemalt 20 riiklikult registrilt. Enne registripõhist rahvaloendust toimub veel üks prooviloendus.
Seotud lood
Eesti ärikinnisvara ei tähenda enam ainult ruutmeetreid. Edu määravad kvaliteet, paindlikkus ja ruum, mis toetab inimeste töö- ja loomevõimet. Neutra Capitali nõukogu liige Kenneth Karpov kirjutab, kuidas just sellist ruumikogemust kannavad kolm uut hoonet Fahle linnakus: Katel, Vasepada ja Portaal.
Enimloetud
1
Neutra Capitali omanik ja juht nimetab 3 edutegurit, teeb 4 prognoosi ja näitab ära 4 eesootavat väljakutset. See puudutab tervet kinnisvaravaldkonda!
2
Viimased uudised
Siin on aluseks valdkonnas töötamise pikk kogemus
Konverentsid
Hetkel kuum
Kinnisvarafirmad trimmisid end tõhusamaks - turu jõujooned muutuvad. Vaata, kes kellele järgneb ja kuidas igaühel läinud on!
Neutra Capitali omanik ja juht nimetab 3 edutegurit, teeb 4 prognoosi ja näitab ära 4 eesootavat väljakutset. See puudutab tervet kinnisvaravaldkonda!
Nüüd saab lükata sisse kõrgema käigu ja manööverada vabamalt
Uute eluasemete arenduse ja turu epitsenter on nüüd Lätis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele