Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik tahab metsatoetusi koomale tõmmata
Eesti Erametsaliit protesteerib keskkonnaministeeriumis valminud metsatoetuste järsu vähendamise kava vastu, nõudes võrdsete tingimuste säilimist ettevõtetest metsaomanikele.
Värskelt istutatud mets
Foto: Julia-Maria Linna
Eesti Erametsaliidu volinike koosolek pöördus keskkonnaministri poole seoses siseriiklike metsandustoetuste korra ja rahastamise vähenamise kavaga. Siseriiklike metsandustoetuste mahu järsk vähendamine annab metsaomanike ühistegevusele ja metsanduse arengukava täitmisele tõsise tagasilöögi, teatas liit pressiteate vahendusel.
Ministeerium seab edaspidi toetuste taotlemise tingimuseks, et metsaühistul peab olema vähemalt 200 liiget ja et toetatav metsaomanik peaks olema füüsiline isik, mis jätaks väiksemad ühistud ning ühistutesse kuuluvad ettevõtted riigi abist ilma.
Seni on metsaomanike õiglase kohtlemise taganud praktika, et toetuste määramisel on eelisjärjekorras saanud raha väiksemad taotlused. Väiksemate metsaomanike innustamiseks on see piisav ja täiendav eristamine ei ole õiglane ega põhjendatud, leiab Eesti Erametsaliit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Siseriiklikud metsandustoetused on suunatud riigi pikaajalisele huvile vastavale metsamajanduslikule tegevusele. Toetatakse eelkõige tegevusi, mis enam kui ühe metsaomaniku poolt korraga läbi viiduna annavad võimaluse kulude kokkuhoiuks või efektiivsuse tõstmiseks.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.