Eesti on saanud elektrituru, millest Euroopa on 20 aastat unistanud, kirjutab Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere.
Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere
  • Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere
  • Foto: Elektrilevi
1. jaanuaril 2017 saabub tähtaeg, mil Eestis mõõdetakse praktiliselt kogu elektritarbimine tunnipõhiselt kaugloetavate arvestite abil. Elektrilevi paigaldas nelja aasta jooksul selleks ligi 625 000 arvestit – taolisele projektile on hõlmatud tarbijate arvult ja administratiivselt mahult Eestis raske võrreldavat leida. Võib küsida, et mida me siis sellest saime?
Kauglugemine koos keskse andmelaoga, kust saavad ühtsetel alustel info kõik elektriturul tegutsevad osapooled, on andnud Eestile tohutu raha- ja ajasäästu elektrituru korraldamisel. Üha suurema veendumuse selles olen saanud kogemusi vahetades võrguettevõtete ja elektrimüüjatega mujal maailmas, kus elektriturul toimetamine ei ole kaugeltki nii sujuv, rahasäästlik ja kliendile mugav.
Enamikes Euroopa riikides ei ole andmevahetus üleriigiliselt keskselt korraldatud ja nii on võrguettevõtjate ja müüjate vahel loodud eraldi infokanalid - mõõdavad ju tarbitud elektrikoguseid võrguettevõtjad ja samu andmeid vajavad müüjad elektrienergia eest arveldamisel.  Eestis tähendaks see 18 elektrimüüja korral näiteks 18 eraldi andmeedastuskanali loomist kõigil meie 34 võrguettevõtjal – sealjuures on kõikidel osapooltel enamasti erinevad infosüsteemid ja andmete töötlemise protsessid. Võib ainult mõelda, kuipalju rohkem kuluks riigis tervikuna 34x18 infokanali ülesehitamisele ja haldamisele raha ja aega. Keskse andmelao olemasolu väldib meil sellise “ämblikuvõrgu” vajadust.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele