• 23.12.16, 00:01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mida sisaldab büroopinna kulu 0,54 €/m2?

Mida sisaldab LAEVa 54 sendine igakuine keskmine kulu ruutmeetrile ja kas see on võrreldav tavapäraste büroohoone kõrvalkuludega ruutmeetri kohta, selgitab elu- ja ärihoone arendaja Kuldar Gil.
Elu- ja ärihoone LAEV
  • Elu- ja ärihoone LAEV
  • Foto: Triestate OÜ
Kulu 0,54 €/m2 kohta tähendab kogu hoone energiakulu. Sisulises mõttes näitab see olukorda, kus kogu hoone on projekteerija määratud kütte- ja jahutusgraafikus. Hoone projekteerimisel viiakse läbi simulatsioone ja tehakse mitmeid arvutusi. Selle käigus antakse hoonele ette, milline on miinimum- ja maksimumtemperatuur nii suvisel kui talvisel ajal. Maksimumide põhjal arvestatakse välja, kui palju energiat kulub kütteks ja jahutuseks.
Büroohoone energiavaiadel
LAEVa kütmine ja jahutus on rajatud 65 maapinnas olevale aktiivvaiale. Hõbedased päikesekaitse lamellid hoiavad suvel jahutuseks kuluvat energiat kokku kuni 20%.
Toon ühe elulise näite. Oletame, et LAEV’a siseruumi talvine temperatuur on kuni 22 kraadi ja suvine kõrghetk 27 kraadi. Nüüd tuleb mängu korteri või büroo omanik. Kui talvel on 22 kraadi, aga ühe korteri omanikul on külm ja ta seadistab oma toa termostaadi 25 kraadini, suuredab ta oma isiklikust mugavusest hoone energiakulu. Energiakulu baas muutub üksnes neil pindadel, kus ruumi kasutaja ise oma kütte- ning jahutustemperatuure projekteeritud seadistusega võrreldes muudab.
Energiakulude individuaalne arvestus

Artikkel jätkub pärast reklaami

Olgu siinkohal mainitud, et LAEV’as mõõdetakse kõigi tarbijate energiakulusid, nii kütet kui ka jahutust. Kui küttekulude mõõtmine korterite ja büroode keskselt on muutumas kvaliteetsetes arendusprojektides suhteliselt tavapäraseks. Jahutusvõimsuste mõõtmist korterite ja büroode lõikes enamasti aga ei kohta.
Reeglina jagatakse kõik kulud kogu hoone ruutmeetrite peale, mis pärsib tugevalt individuaalse tarbija energiasäästlikku mõttelaadi. Sel juhul puudub üksikul indiviidil võimalus kontrollida oma energiasäästliku käitumise tulemust. LAEV’a klientide käitumisstandardid annavad neile aga kohest tagasisidet, kuna igaühe tarbimist mõõdetakse eraldi ja energiakulu on tänu targa maja lahendusele ka reaalajas jälgitav.
0,54 €/m2 sisse ei ole arvestatud hoone haldus- ega hoolduskulusid ning muid individuaalseid kulusid. See on kogu hoone aasta keskmine energiakulu ühe ruutmeetri kohta kuus.
Plaan termografeerida ja mõõta rõhupidavust
LAEV’a energiatõhususe klass on B. See on kõrgeim energiaklass, mida on klaashoonele Eestis antud. Lisaks plaanime LAEV’a ehituse lõpus viia läbi termografeerimise, millega visualiseerime infrapuna-kaamera abil pindade temperatuurid. Meetod võimaldab määrata nii konkreetse punkti temperatuuri kraadides kui ka suurema pinna temperatuurierinevused võrdleva üldpildina. Näeme termopildilt, kus on soojalekked ja hälbed. See annabki arendajale maksimaalselt hea ülevaate ja tagasiside.
Kavatseme mõõta LAEV’a rõhupidavust, nagu seda tavapäraselt tehakse passiivmajade puhul. Kui hoone ei ole korralikult tihendatud, liiguvad õhk ja energia majast välja. Rõhupidavuse mõõtmise käigus pumbatakse ruumi õhku ja mõõdetakse seejärel õhurõhku 45 minuti jooksul. Kui näiteks uksetihendid jätavad soovida, kaob osa õhku selle aja jooksul ära. Järelikult kaotab ruum väliskeskkonda ka rohkem energiat, kui võiks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.04.26, 11:00
Liftid viiekorruselistes majades ja naabruskondlik lähenemine: Tallinn otsib kortermajade renoveerimisel uusi lahendusi
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.

Hetkel kuum

Veel selle aasta lõpuni tegutseb siin Keskkonnaagentuur. Ent siis läheb asi põnevaks - uuri allpool galeriid!
Uudised
  • 15.04.26, 06:00
Tubli tegu! Metro muudab büroohoone korterelamuks. Vaata galeriid - võimas muutus!
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Siit saab sisse. See on nüüdse Artiuse, endise Foorumi keskuse (arhitekt: Hanno Grossschmidt) uuendatud fassaad
Uudised
  • 16.04.26, 16:54
Kes kõik seal olid!? GALERII: Sõõrumaa avas 1200-ruuduse siselinnaku. Trend kinnistub.
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Tallinna vanalinn.
Saated
  • 15.04.26, 11:30
Tallinna katab uus kinnisvaratrend: arendajad müüvad ruutmeetrite asemel pikaealisust
Seileri Kvartali II etapi ehitustanner, siin peaksid majad valmima aasta pärast. Taamal laiub Pärnu linnasüda.
Uudised
  • 17.04.26, 12:32
Siin on muljet magusalt! Pärnu uusarendus nihkub mererannast jõekaldale. 4 nooblit galeriid
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Arendajad, uus seadus täpsustab, millal tuleb järgida müra piirväärtust ja millal sihtväärtust
Uudised
  • 20.04.26, 06:00
Arendajad, uus seadus täpsustab, millal tuleb järgida müra piirväärtust ja millal sihtväärtust
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Vilniuse linnaarhitekt Laura Kairiene.
Uudised
  • 17.04.26, 06:15
Vilnius 2035 - siin särab raha. Vaata, millest sõltub arenduse väärtus ja edukus
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Kui tehinguga seotud lisakulud vähenevad, aitab see tuua turule inimesi, kes muidu jääksid veel ootama, märgib LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Uudised
  • 20.04.26, 11:51
Turuergutamine: LVM ja SEB katsetavad 0-eurost notarikulu ja laenulepingut
SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt ja Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet.
  • ST
Sisuturundus
  • 20.04.26, 11:00
Liftid viiekorruselistes majades ja naabruskondlik lähenemine: Tallinn otsib kortermajade renoveerimisel uusi lahendusi

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele