Korterihinnad purustasid buumiaegse rekordi

Üksnes Narvas, Paides ja Viljandis pakuti detsembris müügiks aastatagusest rohkem kortereid. Korterite pakkumishinnad on aastataguse ajaga võrreldes kasvanud kõikides maakonnakeskustes peale Narva ja Jõgeva. Korteritehingute keskmine ruutmeetrihind on võrreldes 2015 detsembriga langenud vaid kolmes-neljas kohas, sh Narvas.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman kommenteeris, et kunagise kinnisvarabuumi laest põrutas läbi nii Tallinn kui ka 17 suurema linna korterihinna indeks. Tegemist on äärmiselt erakordse sündmusega, mis rõõmustab varaomanikke, kuid teeb meele mõruks ostjatel, lisas ta.

„Nagu iga järsema hüppe puhul, on ka seekordne hinnatõus selgitatav statistilise kurioosumiga, kuid lõppude lõpuks on terve elu üks asjaolude kokku langevus,“ ütles Sooman.

Tallinna korterite ajalooliseks rekordhinnaks on nüüd 1703 €/m², mitte enam 1689 €/m² aastast 2007. Suure panuse andis Pindi korteriindeksi kasvule Tallinna linna suurenenud tehinguaktiivsus, kuna aasta lõpus vormistati asjaõigustehinguid keskmisest kallimate uusarenduste korteritega.

„Statistiline hinnakasv oli pisut ootamatu, kuid ostuklientide huvi uusarenduste vastu püsis läbi aasta piisavalt kõrgel tasemel, mis tegi märkimisväärse hinnatõusu siiski võimalikuks,“ hindas olukorda Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino.

“Tehingute koguväärtuse, tehingute arvu kui ka keskmise korteritehingu hinna kasv on võrrelduna varasemate aastatega asunud pidurduma,” sõnas Arco Vara analüütik Mihkel Eliste. Sellele on erinevad kinnisvaraanalüütikud tähelepanu juhtinud juba mõnda aega. Pidurdumise põhjus peitub eelkõige tehinguaktiivsuse rahunemises Tallinna ja selle lähipiirkondade korteriturul.

Jõulukuu hinnakasv osutus samas oodatust kõrgemaks, tõdes Eliste. Võrreldes 2015. aasta sama ajaga kasvas tehingute arv 3,8%, kuid Tallinna ja Tartu tehingud moodustasid kõikidest tehingutest 59% ehk nende osakaal suurenes varasemate kuudega võrreldes märkimisväärselt.

Korteritehingute koguväärtuseks kujunes detsembris 136,8 miljonit eurot, mida oli 2015. aasta detsembrist 15% ehk 17,8 miljonit enam. Keskmised hinnad kasvasid nii vanematel kui ka uutel korteritel. Vanemate ehk järelturu korterite mediaanhinna kasv oli detsembris ligi kolm korda kiirem (20%) kui uusehitistel (7%), mis tuleneb ennekõike hilinevast hinnakasvust Eesti piirkondades, kus uusarendusi valdavalt ei esine, selgitas Eliste.

Ligikaudu 90% Eesti kinnisvaratehingutest toimub korterite ja eramutega. 2016 aastal tehti kokku 47 358 kinnisvara ostu-müügi tehingut, mida on vaid 2% rohkem kui 2015. aastal. Tehingute koguväärtus oli mullu 2,85 miljardit eurot ehk aasta varasemast 2,7% kõrgem.