31. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sevtšuk soovitab Tallinna Sadama ja Riigi Kinnisvara abil rajada kesklinna ja sadama piirkonda luksuskorterite kõrvale ka sotsiaalkortereid või elukohti keskmise sissetulekuga inimestele, vahendab teemaveeb Kaubandus.ee. „See paneks selle piirkonna reaalselt elama ja tekitaks kohaliku nõudluse ka erinevat sorti kauplustele ning söögikohtadele, mis omakorda tekitaks põhjuse sinna minna ka teised tallinnlastel.“

Sevtšuki sõnul on praegu väga suur oht, et sadamapiirkonda ning Tallinna kavandatavale peatänavale tulevad edaspidi ainult turistid ja rikkad inimesed, sest ehitatakse vaid luksuskortereid. Piirkonna käimasaamiseks ei ole see tema hinnangul hea lahendus.

Sevtšuk ütles, et sotsiaalse spektri laiendamisest kauplustele tulevat lisakäivet on küll raske hinnata, aga muu maailma kogemus on näidanud, et see aitab vakantsi vähendada.

Näiteks New Yorgi Business Improvement District’ides (BID) on kaubanduspindade vakantsus võrreldes BIDi eelse olukorraga kolm korda vähenenud. Teada on ka see, et kui Time Square muudeti täielikult jalakäijate piirkonnaks, kolmekordistus sealsete äripindade väärtus juba esimese aasta jooksul, tõi Sevtšuk näiteid.

BID on ühes kindlas linnapiirkonnas tegutsev ning ühiskassa põhimõttel toimiv kinnisvaraarendajate ja väikeste ettevõtete kooslus võitlemaks suurte kaubanduskeskustega. Näiteks, kui Tallinna südalinnas oleva Narva maantee kinnisvaraarendajad koonduksid BIDi, saaksid nad koguda ja kasutada ühist raha piirkonna turundamiseks, väliruumi panustamiseks ja uute ettevõtete piirkonda meelitamiseks. „Seda on tarvis sellepärast, et jõuda järele kaubanduskeskustele, kus toimub koordineeritud tegevus,“ selgitas Sevtšuk.

Täispikkuses artiklit Andres Sevtšuki soovitustest loe siit.