4. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ülevaatest selgub, et kõige suurem summa, 26 miljonit eurot, maksti Tallinna hoonestatud ärimaa eest. Põhjalikku koondülevaadet kogu Eesti kinnisvaratehingutest saab vaadata siit.

Erinevus ajakirjanduses suurimaks 2016. aasta kinnisvaratehinguks nimetatud Hiltoni hotelli müügiga, kus hinnaks oli 48 miljonit eurot, tuleneb sellest, et osade kinnisvaratehingute puhul müüakse ja ostetakse kinnisvara omavaid ettevõtteid. Kinnisvara ise sel juhul omanikku ei vaheta ja seetõttu ei kajastu need tehingud ka Maa-ameti ülevaadetes.

Tasub märkida, et üle 1000-eurone hoonestamata maa ruutmeetri hind on väga ebatavaline ega tähenda automaatselt, et kinnisvarahindade tõusust hullunud ostjad on hakanud hiigelsummasid taskust välja tõmbama, et vaid ihaldatud krundi omanikuks saada. Tavaliselt maksab turu keskmisest kõrgemat hinda erihuvidega ostja, et saada ostu tulemusel mõnd lisahüve või õigust, mis tema praegust niigi head majanduspositsiooni veelgi kindlustab.

Kogu aasta Eesti kinnisvaratehingute rahalisest mahust võtsid 67% enda alla Tallinna ja Harjumaa tehingud. Tehingute arvult kuulus Tallinnale ja Harjumaale 47%-line osakaal kogu turust.