Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hoonestamata maa hind üle 1000 €/m2
2016. aastal maksti Tallinnas hoonestamata elamumaa maksimumhinnana 1012 ja hoonestamata ärimaa maksimumhinnana 1684 eurot ruutmeetri kohta, selgub Maa-ameti 2016. aasta ülevaatest.
Foto: Maa-amet
Ülevaatest selgub, et kõige suurem summa, 26 miljonit eurot, maksti Tallinna hoonestatud ärimaa eest. Põhjalikku koondülevaadet kogu Eesti kinnisvaratehingutest saab vaadata siit.
Erinevus ajakirjanduses suurimaks 2016. aasta kinnisvaratehinguks nimetatud Hiltoni hotelli müügiga, kus hinnaks oli 48 miljonit eurot, tuleneb sellest, et osade kinnisvaratehingute puhul müüakse ja ostetakse kinnisvara omavaid ettevõtteid. Kinnisvara ise sel juhul omanikku ei vaheta ja seetõttu ei kajastu need tehingud ka Maa-ameti ülevaadetes.
Tasub märkida, et üle 1000-eurone hoonestamata maa ruutmeetri hind on väga ebatavaline ega tähenda automaatselt, et kinnisvarahindade tõusust hullunud ostjad on hakanud hiigelsummasid taskust välja tõmbama, et vaid ihaldatud krundi omanikuks saada. Tavaliselt maksab turu keskmisest kõrgemat hinda erihuvidega ostja, et saada ostu tulemusel mõnd lisahüve või õigust, mis tema praegust niigi head majanduspositsiooni veelgi kindlustab.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kogu aasta Eesti kinnisvaratehingute rahalisest mahust võtsid 67% enda alla Tallinna ja Harjumaa tehingud. Tehingute arvult kuulus Tallinnale ja Harjumaale 47%-line osakaal kogu turust.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.