2016. aastal maksti Tallinnas hoonestamata elamumaa maksimumhinnana 1012 ja hoonestamata ärimaa maksimumhinnana 1684 eurot ruutmeetri kohta, selgub Maa-ameti 2016. aasta ülevaatest.
Ülevaatest selgub, et kõige suurem summa, 26 miljonit eurot, maksti Tallinna hoonestatud ärimaa eest. Põhjalikku koondülevaadet kogu Eesti kinnisvaratehingutest saab vaadata
siit.
Erinevus ajakirjanduses suurimaks 2016. aasta kinnisvaratehinguks nimetatud Hiltoni hotelli müügiga, kus hinnaks oli 48 miljonit eurot, tuleneb sellest, et osade kinnisvaratehingute puhul müüakse ja ostetakse kinnisvara omavaid ettevõtteid. Kinnisvara ise sel juhul omanikku ei vaheta ja seetõttu ei kajastu need tehingud ka Maa-ameti ülevaadetes.
Tasub märkida, et üle 1000-eurone hoonestamata maa ruutmeetri hind on väga ebatavaline ega tähenda automaatselt, et kinnisvarahindade tõusust hullunud ostjad on hakanud hiigelsummasid taskust välja tõmbama, et vaid ihaldatud krundi omanikuks saada. Tavaliselt maksab turu keskmisest kõrgemat hinda erihuvidega ostja, et saada ostu tulemusel mõnd lisahüve või õigust, mis tema praegust niigi head majanduspositsiooni veelgi kindlustab.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kogu aasta Eesti kinnisvaratehingute rahalisest mahust võtsid 67% enda alla Tallinna ja Harjumaa tehingud. Tehingute arvult kuulus Tallinnale ja Harjumaale 47%-line osakaal kogu turust.
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.