Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kurtmann: ühisrahastus muudab arendajad julgeks
Kui kinnisvaraarendajad asendavad omafinantseeringu ühisrahastusest saadud laenuga, hakkavad nad tegema selliseid projekte, mida oma rahaga ette ei võtaks, ütleb LHV äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Ta räägib Äripäeva kinnisvarakonverentsil, mida pangad soovivad näha laenu taotlevate kinnisvaraarendajate ning väikeinvestorite äriplaanides.
Enda kohta ütleb Kurtmann, et on täiesti tavaline eesti mees, kellel on naine, kaks last ja kodulaen. Finantssektoris on ta töötanud 15 aastat, sellest panganduses 10 aastat. Arko Kurtmann töötas panganduses juba eelmise finantskriisi ajal.
ÄRIPÄEVA KINNISVARAKONVERENTS 2017
Sellest ajast pärit kogemuste väärtust hindab ta asendamatuks. Oma elu kõige ägedama asjana nimetab ta aga osalemist ambitsioonika LHV panga ehitamises, mis soovib kasvada koos klientidega ja seda turust oluliselt kiiremini.
Konverentsi eelses lühiintervjuus vastab Arko Kurtmann Kinnisvarauudised.ee küsimustele.
Kui palju mõjutaks panga laenuotsust see, kui kinnisvarainvestor küsiks osa summast krüptorahas?
Ei mõjutaks üldse, sest täna LHV e-rahas ei arvelda, ega väljasta ka laene.
Mis värvi prillidega tuleks laenutagatiseks tellitud eksperthinnanguid lugeda, et need oleks realistlikud?
Ükskõik mis värvi, aga topeltklaasid peaksid olema.
Kuidas suhtud kinnisvaraarenduste rahastamisse ühisrahastusplatvormide kaasabil?
Kui arendaja omafinantseering asendatakse ühisrahastusega, ei riski ta enam millegagi. Kui arendaja ei riski enam millegagi, hakkab ta tegema projekte, mis oma rahaga riskides jääks tegemata. Arendajal on ainult võita, aga kaotada ei ole midagi. Iga investor peaks lisaks tootlusele arvestama ka võimalike riskidega.
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.
Enimloetud
2
Pealinnas on pakkumises 2 aasta jagu uusi kortereid. Kuidas lugeda uusarenduste laoseisu? Mis on siin potentsiaal?
5
Viimased uudised
20% kortereid on juba ette välja müüdud
Konverentsid
Hetkel kuum
Mida tuleb arendajal teha teisiti?
Pealinnas on pakkumises 2 aasta jagu uusi kortereid. Kuidas lugeda uusarenduste laoseisu? Mis on siin potentsiaal?
Tallinna ja Harjumaa uusarenduste laojääk on umbes 3000 eluaset, ent turg toimib
- ST
Olulisimad teemad Business Arena 2026 kinnisvarafoorumil
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele