Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kurtmann: ühisrahastus muudab arendajad julgeks
Kui kinnisvaraarendajad asendavad omafinantseeringu ühisrahastusest saadud laenuga, hakkavad nad tegema selliseid projekte, mida oma rahaga ette ei võtaks, ütleb LHV äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Ta räägib Äripäeva kinnisvarakonverentsil, mida pangad soovivad näha laenu taotlevate kinnisvaraarendajate ning väikeinvestorite äriplaanides.
Enda kohta ütleb Kurtmann, et on täiesti tavaline eesti mees, kellel on naine, kaks last ja kodulaen. Finantssektoris on ta töötanud 15 aastat, sellest panganduses 10 aastat. Arko Kurtmann töötas panganduses juba eelmise finantskriisi ajal.
ÄRIPÄEVA KINNISVARAKONVERENTS 2017
Sellest ajast pärit kogemuste väärtust hindab ta asendamatuks. Oma elu kõige ägedama asjana nimetab ta aga osalemist ambitsioonika LHV panga ehitamises, mis soovib kasvada koos klientidega ja seda turust oluliselt kiiremini.
Konverentsi eelses lühiintervjuus vastab Arko Kurtmann Kinnisvarauudised.ee küsimustele.
Kui palju mõjutaks panga laenuotsust see, kui kinnisvarainvestor küsiks osa summast krüptorahas?
Ei mõjutaks üldse, sest täna LHV e-rahas ei arvelda, ega väljasta ka laene.
Mis värvi prillidega tuleks laenutagatiseks tellitud eksperthinnanguid lugeda, et need oleks realistlikud?
Ükskõik mis värvi, aga topeltklaasid peaksid olema.
Kuidas suhtud kinnisvaraarenduste rahastamisse ühisrahastusplatvormide kaasabil?
Kui arendaja omafinantseering asendatakse ühisrahastusega, ei riski ta enam millegagi. Kui arendaja ei riski enam millegagi, hakkab ta tegema projekte, mis oma rahaga riskides jääks tegemata. Arendajal on ainult võita, aga kaotada ei ole midagi. Iga investor peaks lisaks tootlusele arvestama ka võimalike riskidega.
Seotud lood
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.
Enimloetud
1
2
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
4
6
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Viimased uudised
“Ennem koorin elu lõpuni porgandeid, kui lähen kinnisvaraärisse tagasi“
Konverentsid
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele