Miljonid pumpasid tööstushoone uuele elule

Teame, et 2010. aastal sai kultuurikatel kui Tallinn 2011 kultuuripealinna üks suurprojekte EASi loomemajanduse tugistruktuuride toetusprogrammist raha maksimummääras ehk ligi 960 000 eurot. Esialgseks ehitusmaksumuseks kujunes riigihankel pisut enam kui miljon eurot, aga enne, kui ehitustööd lahti minna jõudsid, oli kulunud juba kaks korda rohkem raha lammutustöödele, uuringutele, projektide ümbertegemisele ning uutele hangetele.

Aastaks 2014 oli Tallinna linnale aga selge, et kultuurikatla ehitustöödele kulub oluliselt rohkem raha, suurusjärgus 14 miljonit eurot. Kaaluti isegi rekonstrueerimistööde külmutamist. N-ö viimasel hetkel leiti siiski 2015. aastal 6–7 miljonit eurot.

Ühtlasi tasub märkida, et Tallinn on suunanud katlasse mitmeid aastaid tegevustoetust, et sellele eluvaimu sisse puhuda. Kultuurikatla käimatõmbamise ja edasise majandamisega on pealinnal suured ootused. Majanduslikus mõttes on kultuurikatla tulevikku võrreldud näiteks lauluväljaku omaga, mis pakub aeg-ajalt lausa 90protsendilist tasuvust.

Suursündmuste toimumiskohana muutub kultuurikatel tõeliseks rahalehmaks ehk kaugemas tulevikus, kuid praegu võib öelda, et katel hakkab kultuurilises kultuurilises ja majanduslikus mõttes täit elujõudu ilmutama. Seal on end sisse seadnud loomeettevõtted, toimuvad festivalid, konverentsid, koolitused. Ja 2016. aasta kevadel valiti hoone viie kandidaadi seast Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise tähtsaimate sündmuste toimumiskohaks.

Eesistumise raames toimub Eestis üle 230 sündmuse, sh 11 ministrite kohtumist ja seitse ministrite või ELi juhtide osalusega konverentsi Kultuurikatlas. Kõrgete külaliste võõrustamiselt teenib katel nelja kuuga ca 811 000 eurot.

“Kaks tugevamat pakkujat olid Ülemiste City ja Kultuurikatel. Esimese puhul oli tegemist alles arendusjärgus hoonega. Kuna Brexit oli juba õhus, tundus liiga suure riskina valida hoone, mida veel olemas ei ole,” rääkis kultuurikatla valimise kohta Eesti EL nõukogu eesistumise logistikajuht Toomas Tirs. “Kultuurikatla tugevuseks on põnev tööstuslik interjöör, mis jääb külastajale meelde, aga ka asukoht Tallinna kesklinnas,” lisas ta ja kiitis kultuurikatla juhtkonna organiseerimisvõimet ning paindlikkust.

Kultuurikatlas toimub tänavu veebruaris ka Äripäeva kinnisvarakonverents, kus katla finants- ja müügijuht Ivar Veerus räägib vana tööstushoone ümberkujundamisest moodsaks üüripinnaks.