• 13.02.17, 17:08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Miljonid pumpasid tööstushoone uuele elule

Ajalooliste hoonete rekonstrueerimine neelab omaniku taskust miljoneid eurosid, kuid kõike ei saa mõõta ainult rahas. See on missioon, mis hooneid rekonstrueerima tõukab, leiab Tallinna kultuurikatla finants- ja müügijuht Ivar Veerus.
Fragment Tallinna kultuurikatla Mediateegist, kus loomeüürnikud omavahel kohtuvad.
  • Fragment Tallinna kultuurikatla Mediateegist, kus loomeüürnikud omavahel kohtuvad.
  • Foto: Tõnu Tunnel
Teame, et 2010. aastal sai kultuurikatel kui Tallinn 2011 kultuuripealinna üks suurprojekte EASi loomemajanduse tugistruktuuride toetusprogrammist raha maksimummääras ehk ligi 960 000 eurot. Esialgseks ehitusmaksumuseks kujunes riigihankel pisut enam kui miljon eurot, aga enne, kui ehitustööd lahti minna jõudsid, oli kulunud juba kaks korda rohkem raha lammutustöödele, uuringutele, projektide ümbertegemisele ning uutele hangetele.
KULTUURIKATEL
Kultuurimälestis. 1930ndatel rajatud katlamaja, praegu kasutusel büroohoonena.
Hoonesse on paigaldatud kaks lifti, konditsioneerimisega ventilatsioon, rajatud on sidekanalisatsioon.
Asub Tallinnas Põhja pst 27a
Kinnistu 90% ühiskondlik ehitus ja 10% ärimaa. Omanik Tallinna linn.
Majandab SA Kultuurikatel.
Korruseid 6
Kõrgus 29,5 meetrit
Suletud netopind 9220 m2, üldkasutatav pind 1547 m2.
Energiamärgise andmed puuduvad, sest mälestisele ei ole see kohustuslik.
Kasutusluba saadi ehitise laiendamise järgselt 2015 detsembris.
Äripäeva kinnisvarakonverents toimub katelde saalis.
Aastaks 2014 oli Tallinna linnale aga selge, et kultuurikatla ehitustöödele kulub oluliselt rohkem raha, suurusjärgus 14 miljonit eurot. Kaaluti isegi rekonstrueerimistööde külmutamist. N-ö viimasel hetkel leiti siiski 2015. aastal 6–7 miljonit eurot.
Ühtlasi tasub märkida, et Tallinn on suunanud katlasse mitmeid aastaid tegevustoetust, et sellele eluvaimu sisse puhuda. Kultuurikatla käimatõmbamise ja edasise majandamisega on pealinnal suured ootused. Majanduslikus mõttes on kultuurikatla tulevikku võrreldud näiteks lauluväljaku omaga, mis pakub aeg-ajalt lausa 90protsendilist tasuvust.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Suursündmuste toimumiskohana muutub kultuurikatel tõeliseks rahalehmaks ehk kaugemas tulevikus, kuid praegu võib öelda, et katel hakkab kultuurilises kultuurilises ja majanduslikus mõttes täit elujõudu ilmutama. Seal on end sisse seadnud loomeettevõtted, toimuvad festivalid, konverentsid, koolitused. Ja 2016. aasta kevadel valiti hoone viie kandidaadi seast Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise tähtsaimate sündmuste toimumiskohaks.
Eesistumise raames toimub Eestis üle 230 sündmuse, sh 11 ministrite kohtumist ja seitse ministrite või ELi juhtide osalusega konverentsi Kultuurikatlas. Kõrgete külaliste võõrustamiselt teenib katel nelja kuuga ca 811 000 eurot.
“Kaks tugevamat pakkujat olid Ülemiste City ja Kultuurikatel. Esimese puhul oli tegemist alles arendusjärgus hoonega. Kuna Brexit oli juba õhus, tundus liiga suure riskina valida hoone, mida veel olemas ei ole,” rääkis kultuurikatla valimise kohta Eesti EL nõukogu eesistumise logistikajuht Toomas Tirs. “Kultuurikatla tugevuseks on põnev tööstuslik interjöör, mis jääb külastajale meelde, aga ka asukoht Tallinna kesklinnas,” lisas ta ja kiitis kultuurikatla juhtkonna organiseerimisvõimet ning paindlikkust.
Kultuurikatlas toimub tänavu veebruaris ka Äripäeva kinnisvarakonverents, kus katla finants- ja müügijuht Ivar Veerus räägib vana tööstushoone ümberkujundamisest moodsaks üüripinnaks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.11.25, 12:02
Fahle linnaku kolm uut hoonet näitavad, kuhu liigub Eesti ärikinnisvara
Eesti ärikinnisvara ei tähenda enam ainult ruutmeetreid. Edu määravad kvaliteet, paindlikkus ja ruum, mis toetab inimeste töö- ja loomevõimet. Neutra Capitali nõukogu liige Kenneth Karpov kirjutab, kuidas just sellist ruumikogemust kannavad kolm uut hoonet Fahle linnakus: Katel, Vasepada ja Portaal.

Hetkel kuum

Viru Keskuse juht Gertti Kogermann.
Uudised
  • 10.11.25, 12:16
Kinnisvarafirmade TOPi üks ambitsioonikamaid püüab tippude tippu
Neutra Capital ASi enamusomanik ja nõukogu liige Kenneth Karpov.
Uudised
  • 12.11.25, 09:55
Kinnisvarafirmade TOPi üks uuenduslikumaid sihib ärilinnakuid ja puitmaju. Tal on karm prognoos
Neutra Capitali omanik ja juht nimetab 3 edutegurit, teeb 4 prognoosi ja näitab ära 4 eesootavat väljakutset. See puudutab tervet kinnisvaravaldkonda!
Kinnisvara on ikka olnud üks toekamaid varaklasse.
TOP
  • 06.11.25, 13:57
Kinnisvarafirmade TOP: esikolmikus käib titaanide heitlus
Kinnisvarafirmad trimmisid end tõhusamaks - turu jõujooned muutuvad. Vaata, kes kellele järgneb ja kuidas igaühel läinud on!
Nii see läheb: uute eluasemete turg käriseb ise samuti
Uudised
  • 10.11.25, 13:39
Nii see läheb: uute eluasemete turg käriseb ise samuti
Mainor Ülemiste AS nõukogu liige Guido Pärnits.
TOP
  • 07.11.25, 13:47
Kinnisvarafirmade TOPi üks tegusamaid vaatab tulevikku optimismiga
Nüüd saab lükata sisse kõrgema käigu ja manööverada vabamalt
Siia vanasse tootmishoonesse tuleb sündmustekeskus.
Uudised
  • 10.11.25, 15:26
Galerii: Krulli Kvartal lõi Merkoga käed, arhitektuur tuleb nimekatelt büroodelt
Arco Vara Kinnisvarabüroo vastne tegevjuht Martin Õunap.
Uudised
  • 11.11.25, 12:44
Arco Vara Kinnisvarabüroo sai uue juhi
Neutra Capitali portfelli kontor.
  • ST
Sisuturundus
  • 05.11.25, 13:30
Kestlikkus kui investeering: kuidas Neutra ja LÄVI tõstavad Eesti arenduse standardeid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele