13 veebruar 2017

Miljonid pumpasid tööstushoone uuele elule

Fragment Tallinna kultuurikatla Mediateegist, kus loomeüürnikud omavahel kohtuvad.  Foto: Tõnu Tunnel

Ajalooliste hoonete rekonstrueerimine neelab omaniku taskust miljoneid eurosid, kuid kõike ei saa mõõta ainult rahas. See on missioon, mis hooneid rekonstrueerima tõukab, leiab Tallinna kultuurikatla finants- ja müügijuht Ivar Veerus.

Teame, et 2010. aastal sai kultuurikatel kui Tallinn 2011 kultuuripealinna üks suurprojekte EASi loomemajanduse tugistruktuuride toetusprogrammist raha maksimummääras ehk ligi 960 000 eurot. Esialgseks ehitusmaksumuseks kujunes riigihankel pisut enam kui miljon eurot, aga enne, kui ehitustööd lahti minna jõudsid, oli kulunud juba kaks korda rohkem raha lammutustöödele, uuringutele, projektide ümbertegemisele ning uutele hangetele.

Kultuurimälestis. 1930ndatel rajatud katlamaja, praegu kasutusel büroohoonena.

Hoonesse on paigaldatud kaks lifti, konditsioneerimisega ventilatsioon, rajatud on sidekanalisatsioon.

Asub Tallinnas Põhja pst 27a

Kinnistu 90% ühiskondlik ehitus ja 10% ärimaa. Omanik Tallinna linn.

Majandab SA Kultuurikatel.

Korruseid 6

Kõrgus 29,5 meetrit

Suletud netopind 9220 m2, üldkasutatav pind 1547 m2.

Energiamärgise andmed puuduvad, sest mälestisele ei ole see kohustuslik.

Kasutusluba saadi ehitise laiendamise järgselt 2015 detsembris.

Äripäeva kinnisvarakonverents toimub katelde saalis.

Aastaks 2014 oli Tallinna linnale aga selge, et kultuurikatla ehitustöödele kulub oluliselt rohkem raha, suurusjärgus 14 miljonit eurot. Kaaluti isegi rekonstrueerimistööde külmutamist. N-ö viimasel hetkel leiti siiski 2015. aastal 6–7 miljonit eurot.

Ühtlasi tasub märkida, et Tallinn on suunanud katlasse mitmeid aastaid tegevustoetust, et sellele eluvaimu sisse puhuda. Kultuurikatla käimatõmbamise ja edasise majandamisega on pealinnal suured ootused. Majanduslikus mõttes on kultuurikatla tulevikku võrreldud näiteks lauluväljaku omaga, mis pakub aeg-ajalt lausa 90protsendilist tasuvust.

Suursündmuste toimumiskohana muutub kultuurikatel tõeliseks rahalehmaks ehk kaugemas tulevikus, kuid praegu võib öelda, et katel hakkab kultuurilises kultuurilises ja majanduslikus mõttes täit elujõudu ilmutama. Seal on end sisse seadnud loomeettevõtted, toimuvad festivalid, konverentsid, koolitused. Ja 2016. aasta kevadel valiti hoone viie kandidaadi seast Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise tähtsaimate sündmuste toimumiskohaks.

Eesistumise raames toimub Eestis üle 230 sündmuse, sh 11 ministrite kohtumist ja seitse ministrite või ELi juhtide osalusega konverentsi Kultuurikatlas. Kõrgete külaliste võõrustamiselt teenib katel nelja kuuga ca 811 000 eurot.

“Kaks tugevamat pakkujat olid Ülemiste City ja Kultuurikatel. Esimese puhul oli tegemist alles arendusjärgus hoonega. Kuna Brexit oli juba õhus, tundus liiga suure riskina valida hoone, mida veel olemas ei ole,” rääkis kultuurikatla valimise kohta Eesti EL nõukogu eesistumise logistikajuht Toomas Tirs. “Kultuurikatla tugevuseks on põnev tööstuslik interjöör, mis jääb külastajale meelde, aga ka asukoht Tallinna kesklinnas,” lisas ta ja kiitis kultuurikatla juhtkonna organiseerimisvõimet ning paindlikkust.

Kultuurikatlas toimub tänavu veebruaris ka Äripäeva kinnisvarakonverents, kus katla finants- ja müügijuht Ivar Veerus räägib vana tööstushoone ümberkujundamisest moodsaks üüripinnaks.

Jaga lugu:
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806