Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miljonid pumpasid tööstushoone uuele elule
Ajalooliste hoonete rekonstrueerimine neelab omaniku taskust miljoneid eurosid, kuid kõike ei saa mõõta ainult rahas. See on missioon, mis hooneid rekonstrueerima tõukab, leiab Tallinna kultuurikatla finants- ja müügijuht Ivar Veerus.
Teame, et 2010. aastal sai kultuurikatel kui Tallinn 2011 kultuuripealinna üks suurprojekte EASi loomemajanduse tugistruktuuride toetusprogrammist raha maksimummääras ehk ligi 960 000 eurot. Esialgseks ehitusmaksumuseks kujunes riigihankel pisut enam kui miljon eurot, aga enne, kui ehitustööd lahti minna jõudsid, oli kulunud juba kaks korda rohkem raha lammutustöödele, uuringutele, projektide ümbertegemisele ning uutele hangetele.
KULTUURIKATEL
Kultuurimälestis. 1930ndatel rajatud katlamaja, praegu kasutusel büroohoonena.
Hoonesse on paigaldatud kaks lifti, konditsioneerimisega ventilatsioon, rajatud on sidekanalisatsioon.
Asub Tallinnas Põhja pst 27a
Kinnistu 90% ühiskondlik ehitus ja 10% ärimaa. Omanik Tallinna linn.
Majandab SA Kultuurikatel.
Korruseid 6
Kõrgus 29,5 meetrit
Suletud netopind 9220 m2, üldkasutatav pind 1547 m2.
Energiamärgise andmed puuduvad, sest mälestisele ei ole see kohustuslik.
Kasutusluba saadi ehitise laiendamise järgselt 2015 detsembris.
Äripäeva kinnisvarakonverents toimub katelde saalis.
Aastaks 2014 oli Tallinna linnale aga selge, et kultuurikatla ehitustöödele kulub oluliselt rohkem raha, suurusjärgus 14 miljonit eurot. Kaaluti isegi rekonstrueerimistööde külmutamist. N-ö viimasel hetkel leiti siiski 2015. aastal 6–7 miljonit eurot.
Ühtlasi tasub märkida, et Tallinn on suunanud katlasse mitmeid aastaid tegevustoetust, et sellele eluvaimu sisse puhuda. Kultuurikatla käimatõmbamise ja edasise majandamisega on pealinnal suured ootused. Majanduslikus mõttes on kultuurikatla tulevikku võrreldud näiteks lauluväljaku omaga, mis pakub aeg-ajalt lausa 90protsendilist tasuvust.
Suursündmuste toimumiskohana muutub kultuurikatel tõeliseks rahalehmaks ehk kaugemas tulevikus, kuid praegu võib öelda, et katel hakkab kultuurilises kultuurilises ja majanduslikus mõttes täit elujõudu ilmutama. Seal on end sisse seadnud loomeettevõtted, toimuvad festivalid, konverentsid, koolitused. Ja 2016. aasta kevadel valiti hoone viie kandidaadi seast Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise tähtsaimate sündmuste toimumiskohaks.
Eesistumise raames toimub Eestis üle 230 sündmuse, sh 11 ministrite kohtumist ja seitse ministrite või ELi juhtide osalusega konverentsi Kultuurikatlas. Kõrgete külaliste võõrustamiselt teenib katel nelja kuuga ca 811 000 eurot.
“Kaks tugevamat pakkujat olid Ülemiste City ja Kultuurikatel. Esimese puhul oli tegemist alles arendusjärgus hoonega. Kuna Brexit oli juba õhus, tundus liiga suure riskina valida hoone, mida veel olemas ei ole,” rääkis kultuurikatla valimise kohta Eesti EL nõukogu eesistumise logistikajuht Toomas Tirs. “Kultuurikatla tugevuseks on põnev tööstuslik interjöör, mis jääb külastajale meelde, aga ka asukoht Tallinna kesklinnas,” lisas ta ja kiitis kultuurikatla juhtkonna organiseerimisvõimet ning paindlikkust.
Kultuurikatlas toimub tänavu veebruaris ka Äripäeva kinnisvarakonverents, kus katla finants- ja müügijuht Ivar Veerus räägib vana tööstushoone ümberkujundamisest moodsaks üüripinnaks.
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?
Enimloetud
1
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
2
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
3
Viimased uudised
Kinnisvaraarendaja pumpab kroonijuveeli 200 miljonit eurot
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele