Riismaa: üürituru saaks korrastada paari aastaga

Varem maksu- ja tolliameti asejuhina töötanud ja praegu Bonavas kortermaju arendav Timo Riismaa rääkis 2016. aasta sügisel toimunud rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil, et Bonava kliendid teistest Euroopa riikidest on uurinud võimalusi ehitada Eestisse üürimaju. Esialgu on suurte välismaiste üürimajade tekke takistuseks nii üürniku poole kaldu olev seadusandlus kui ka eraisikutest üürileandjate kiusatus arveldada sularahas ning oma tulu mitte deklareerida.

Äripäeva kinnisvarakonverentsil üürituru aruteluringis osalev Timo Riismaa vastab Kinnisvarauudised.ee küsimustele.

Milline on praegu keskmine uue korteri ostja?

Saan rääkida vaid Bonava klientidest. Meie keskmine korteri ostja on tavaline Eesti noor pere, st mõlemad vanemad on palgatöötajad, teenivad keskmist või üle keskmise kuupalka, peres on väikesed lapsed, kui lapsi veel ei ole, neile mõeldakse ja nende tulekuks valmistutakse. Elustiililt on meie keskmine ostja aktiivne inimene, st lisaks aktiivselt kodus aja veetmisele liigutakse palju väljas ja tegeldakse spordiga. Seetõttu on meie klientide jaoks ühtviisi oluline nii korter ise kui ka hooviala ja mänguväljakud ning asum ja asukoht laiemalt. Suur enamus ehk 80-90% meie klientidest ostab korteri eluasemelaenuga ning koduks. Välja üürimiseks või muul eesmärgil investeeringuks ostjaid on vähe.

Kuidas suhtud ostjasse, kes vaatab uut korterit või kinnisvaraarendust üle koos pendlimehega?

Selles, et korteri ostja kaasab ostuprotsessi inimesi, keda ta usaldab ja kelle arvamus on talle oluline, ei ole midagi imelikku. See, et küsitakse nõu ja vanematelt, sõpradelt või tuttavatelt, on väga tavapärane. Uue kodu ostmine on ju üks suurimaid otsuseid inimese elus ning tahetakse kindlasti teha hea ja õige otsus. Pendlimehi, posijaid, nõidu ja muid “eksperte” ei ole me oma klientidega tegeldes kohanud.

Kui palju annab põrandaalust üüriturgu maksusoodustuste või -ähvardustega korrastada?

Ainult maksudega seonduva korrastamisest ilmselt ei piisa, riik peaks lähenema terviklikumalt ning kõrvaldama ka teised takistused läbipaistva ja toimiva üürituru suunas arenemise teelt. Liigselt üürnikku soosiv seadusandlus, üürikorterilt sisendkäibemaksu tagasisaamine ja maksuhalduri võimekuse suurendamine sularahas arveldava eraisikult-eraisikule üürituru ohjeldamisel vajavad kõik ära lahendamist. Need oleksid eeldused, et meie üüriturg korrastuks ning turule siseneksid pensionifondide investeeringud üürikorteritesse ja institutsionaalsed üürioperaatorid.

Ma ei ole vast kõige õigem inimene, kellelt küsida maksuhalduri meetmete kohta sularahas eraisikult-eraisikule üürituru korrastamise kohta. Seda tuleks maksuhalduri enda käest küsida. Üldiselt on aga meie maksuamet väga efektiivne, maksukeskkond ühetaoline ja teiste riikidega võrreldes maksumaksjate üldarv väike. Seega õigete meetmete kasutamisel võiks üürituru korrastumine toimuda väga lühikese ajaga, nii umbes paari aastaga. Oluline on, et valitud meetmed oleksid sellised, mis ei suurenda ebamõistlikul määral üüriturul osalejate ja tervikuna maksumaksjate halduskoormust.