Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sucksdorff: olen avaliku tehinguinfo poolt
Uus Maa Kinnisvarabüroo partner Mika Sucksdorff pooldab informatsiooni avalikustamist ja detailne hinnainfo võiks tema arvates avalik olla nii kinnisvara müügi- kui ka üüritehingute puhul.
Mika Sucsdorff
Foto: Aripäev
Mika Sucksdorff on hobikorras ehitaja. Praeguseks on ta ise remontinud kolm korterit ja ehitanud kaks maja. Sõbrad on Mikalt küsinud, et kas ta remondib kõiki remontimist vajavaid kortereid, sest aastast 1999 on tal olnud kogu aeg käsil mingi remondiprojekt.
Kinnisvarauudised.ee küsimustele vastab Äripäeva kinnisvarakonverentsil üürituru aruteluringis osalev Mika Sucksdorff.
Miks kinnisvara üüri ja müügi tehinguhinnad peaks või ei peaks olema avalikud?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Olen alati pigem informatsiooni avalikustamise poolt. Mina leian, et üüriinfo võiks olla samamoodi avalik kui see on müügi puhul (kinnisvarahindajad ja –bürood saavad notarite esitatud detailse kinnisvara müügiinfo Maa-ametist, kuid ametlikku üüriinfot Eestis ei koguta – toim). Portaalides on alati üürisoovid, kuid sõlmitud lepingutest saaksime adekvaatsema informatsiooni tegelikust üüritasemest erinevates linnaosades.
Millal facebooki kinnisvarakuulutuste arv ületab kuulutuste arvu traditsioonilistes kinnisvaraportaalides?
Huvitav jälgida, kuidas Facebook areneb. Ühelt poolt on Facebook müügikanal, kuid see on eelkõige suhtluskanal, mistõttu liigne müügikuulutuste arv mõjub inimestele negatiivselt ning hakatakse kasutama reklaami blokeerivaid rakendusi. Portaalid on üles ehitatud ikkagi kinnisvarahuvilistele.
Millist kinnisvara soovitad müümise asemel hoida ja pärandada järeltulevatele põlvedele?
Mina ei müüks midagi, mis toodab tulu rohkem, kui mul mujal oleks võimalik teenida.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI. I etapi peatöövõtja on Bildgren Ehitus ja peaprojekteerija Innopolis.