Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Galerii: konverents Säästlik hoone tõi kokku energiasäästust huvitatud
Eile toimus Tallinnas hotellis Euroopa Äripäeva teemaveebide Ehitusuudised.ee ja Kinnisvarauudised.ee konverents Säästlik hoone, kuhu kogunes pea 80 osalejat.
Sel aastal keskendus konverents kogemuslugudele juba valminud energiatõhusatest hoonetest ja kasutatud lahendustest.
Juba kolmandat aastat toimunud konverentsi sihtgrupiks olid ärikinnisvara omanikud, üürnikud, projekteerijad ja ehitajad, kinnisvaraarendajad ja –haldajad, arhitektid ning erinevate kulusäästlike lahenduste pakkujad. Ühesõnaga kõik, kellel on huvi vähendada ärikinnisvara arendamise, omamise ja kasutamisega seotud kulusid.
Konverentsi andis ülevaate energiamajanduse arengukavast aastani 2030, liginullenergia eluhoonete tüüplahendustest, Eesti esimese liginullenergia koolihoone kavandamisest ja ehitamisest, energiavaiade ja laekütte kasutamisest hoonete kütmiseks ning päikesepaneelide kui tõhusa taastuvenergiaallika sidumisest kaubanduskinnisvara välisilmega, sisekliima mõjust ettevõtte tulemustele ja kuidas majatootmist automatiseerida, pannes lõpptarbija ise toodet looma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Avaesinejana rääkis Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna strateegilise planeerimise juht Madis Laaniste Eesti energiamajanduse arengukavast aastani 2030, mis koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvaid tegevusi. Laaniste tõi välja, mida on vaja Eestis teha arengukava eesmärkide saavutamiseks ja mida toob arengukava rakendamine kaasa hoonete ehitamise ning rekonstrueerimise vallas.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.