Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Margo Külaots: tark linn kasutab energia ülejäägi kaugkütteks
Kaugküte võimaldab erinevates kohtades ja protsessides tekkivaid soojusjääke ära kasutada, rääkis Fortum Eesti AS ja Fortum Tartu AS juhatuse esimees Margo Külaots 14. märtsil ehitusuudised.ee korraldatud konverentsil „Säästlik Hoone“.
Energiajäägid tekivad soojusenergiana koostootmisjaamas, reovee, tööstusettevõtte või serveripargi jääksoojusena või mujal elu- ning majandustegevuses, selgitas ta.
Kui väiksem serveripark kütab ära kogu kvartali, siis suurem serveripark kütab ära terve linna ja see ongi tegelikult kaugkütte tulevik, märkis Külaots, kelle sõnul hakkab vana lähenemine, kus on üks katlamaja, kodu ja tarbija, vaikselt minevikku jääma. „Võrk aitab paremini ära kasutada ka selliseid energia tootmise viise nagu geotermaalenergia ja päikeseenergia, ka kaugjahutus on mõeldav vaid võrguga. Samuti on salvestusseadmeid võrku parem integreerida ja salvestusvajadus väheneb, sest võrk on juba ise suures osas salvesti.“
Asulates tuleb rakendada nutikaid energiasäästu lahendusi
Tihe inimasustus seisab vastakuti mitmesuguste probleemidega, olgu need siis vanad ehitised, vanad individuaalsed küttesüsteemid, elektrivõimsuste kiire kasv, kaootiline planeering, kiiresti kasvav jäätmete hulk, mured prügilate, liiklusmüra või heitgaasidega. Probleemiks on veel soojuse, jahutuse ja elektri eraldi tootmine, mille ebaefektiivsust võimendavad energiat raiskav infrastruktuur ja läbimõtlemata energiakasutus.
„Linnade teke on toonud kaasa aina suureneva vajaduse kommunaalteenuste järele,“ lausus Külaots, märkides aina suureneva probleemina ära veel kaasaegsetest uutest seadmetest, masinatest ja tööriistadest tekkiva täiendava vajaduse elektrienergia järele.
Külaotsa sõnul on linnade probleemid tihedalt seotud õhukvaliteediga. Halb õhukvaliteet on tingitud liiklussaastest ja energiatootmisest.
Õhukvaliteedi parandamisel näeb Külaots lahendust kohalike kütuste ehk jäätmete ja biomassi ning jääksoojuse kasutamises. Energiasäästul on abi ka koostootmisest ja kaugjahutuslahendustest, erinevatest lokaalsetest energialahendustest nagu päikeseenergia kasutamisest, energiatarbimise optimeerimisest ning jäätmeenergiast, mis saadakse taaskasutamatute jäätmete põletamisel. Teatud osa energiasäästu on võimalik saada ka muudatustest transpordi vallas.
Autor: Merit Pärnpuu, Äripäeva ajakirjanik
Seotud lood
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.
Enimloetud
1
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
5
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Viimased uudised
Vaata, mis seal sees on
Rattasepp: Kesklinna suurlinlik glamuur hakkab tasapisi asenduma äärelinna pragmaatilise loovusega. Seal ei otsita fassaadi, vaid funktsiooni. Mitte ilu, vaid tulu.
Konverentsid
Hetkel kuum
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele