Kaugküte võimaldab erinevates kohtades ja protsessides tekkivaid soojusjääke ära kasutada, rääkis Fortum Eesti AS ja Fortum Tartu AS juhatuse esimees Margo Külaots 14. märtsil ehitusuudised.ee korraldatud konverentsil „Säästlik Hoone“.
Fortum Eesti AS ja Fortum Tartu AS juhatuse esimees Margo Külaots
  • Fortum Eesti AS ja Fortum Tartu AS juhatuse esimees Margo Külaots
  • Foto: Raul Mee
Energiajäägid tekivad soojusenergiana koostootmisjaamas, reovee, tööstusettevõtte või serveripargi jääksoojusena või mujal elu- ning majandustegevuses, selgitas ta.
Kui väiksem serveripark kütab ära kogu kvartali, siis suurem serveripark kütab ära terve linna ja see ongi tegelikult kaugkütte tulevik, märkis Külaots, kelle sõnul hakkab vana lähenemine, kus on üks katlamaja, kodu ja tarbija, vaikselt minevikku jääma. „Võrk aitab paremini ära kasutada ka selliseid energia tootmise viise nagu geotermaalenergia ja päikeseenergia, ka kaugjahutus on mõeldav vaid võrguga. Samuti on salvestusseadmeid võrku parem integreerida ja salvestusvajadus väheneb, sest võrk on juba ise suures osas salvesti.“
Asulates tuleb rakendada nutikaid energiasäästu lahendusi
Tihe inimasustus seisab vastakuti mitmesuguste probleemidega, olgu need siis vanad ehitised, vanad individuaalsed küttesüsteemid, elektrivõimsuste kiire kasv, kaootiline planeering, kiiresti kasvav jäätmete hulk, mured prügilate, liiklusmüra või heitgaasidega. Probleemiks on veel soojuse, jahutuse ja elektri eraldi tootmine, mille ebaefektiivsust võimendavad energiat raiskav infrastruktuur ja läbimõtlemata energiakasutus.
„Linnade teke on toonud kaasa aina suureneva vajaduse kommunaalteenuste järele,“ lausus Külaots, märkides aina suureneva probleemina ära veel kaasaegsetest uutest seadmetest, masinatest ja tööriistadest tekkiva täiendava vajaduse elektrienergia järele.
Külaotsa sõnul on linnade probleemid tihedalt seotud õhukvaliteediga. Halb õhukvaliteet on tingitud liiklussaastest ja energiatootmisest.
Õhukvaliteedi parandamisel näeb Külaots lahendust kohalike kütuste ehk jäätmete ja biomassi ning jääksoojuse kasutamises. Energiasäästul on abi ka koostootmisest ja kaugjahutuslahendustest, erinevatest lokaalsetest energialahendustest nagu päikeseenergia kasutamisest, energiatarbimise optimeerimisest ning jäätmeenergiast, mis saadakse taaskasutamatute jäätmete põletamisel. Teatud osa energiasäästu on võimalik saada ka muudatustest transpordi vallas.
Autor: Merit Pärnpuu, Äripäeva ajakirjanik

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 11:22
RRK Liiva Keskus saab uue maamärgi esindusliku ja moodsa ärihoone näol
Tallinna Kesklinna lähim suur lao- ja tootmispindade piirkond Liiva Keskus kasvab uue kaasaegse lao- ja kontorihoone võrra. 21. mail peeti Liivametsa 5 kinnistule rajatava ligi 3000-ruutmeetrise stock-office tüüpi ärihoone sarikapidu. Tegemist on pikalt ette valmistatud projektiga, mille eesmärk on kujundada Liiva Keskusele esinduslik sissepääs ning pakkuda paindlikke ruumilahendusi ettevõtetele, kes hindavad head asukohta ja kvaliteetset ärikeskkonda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele