Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinn noolib jäätmetelt prisket kasumit
Tallinna linna jäätmeäri ei ole mitte üksnes ligadi-logadi, vaid toob linnaisadele tänavu pealinna elanike taskust ka kopsaka 800 000-eurose kasumi, millega kaetakse muid tegevuskulusid.
Tallinna linna ja jäätmeettevõtete vahelises lahingus läks läinud nädalal taas vastastikuseks sõnasõjaks, mille käigus käisid Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas ja abilinnapea Arvo Sarapuu kohtumas riigikogu korruptsioonivastase võitluse komisjoniga, et uuritaks, kelle lobitöö tulemusel muudeti jäätmeseadust nõnda, et see raskendab korraldatud jäätmevedu. Konkreetne paragrahv, millele viidati, oli riigikogus 2014. aastal tühistatud jäätmeseaduse § 66 lg 11.
Veerandsadat jäätmetega tegelevat ettevõtet ühendav Eesti Jäätmekäitlejate Liit (EJKL) avaldas aga, et jäätmeseaduse kohaselt ei ole see küll lubatud, kuid Tallinna linn teenib 2017. aasta eelarvesse korraldatud jäätmeveolt 800 000 eurot kasumit.
Jäätmekäitlejate liit mainis, et kehtiv jäätmeseadus kohustab omavalitsusi olmejäätmete kogumist ning vedu korraldama, andes vaid mõned erandid, millal võib selle tegemata jätta. Üheks erandiks on näiteks hajaasustus ja jäätmetekitajate vähesus, mis muudaks korraldatud jäätmeveo liiga kulukaks.
„Tallinna linn sinna alla kindlasti ei kuulu. Korraldatud jäätmevedu toimib Tallinna linna kolmeteistkümnest veopiirkonnast ainult pooltes,“ teatas liit täpsustades, et ülejäänud piirkondades ei toimu korraldatud jäätmevedu kas kohaliku omavalitsuse saamatuse või soovimatuse tõttu.
„Küll aga on Tallinna eripära see, et Tallinn on kutsunud ellu Tallinna Jäätmekeskuse, mis vahendab linnaelanikele jäätmete kogumist ja vedu. Ja sealt kõik need Tallinna jäätmemajanduse hädad alguse saavadki,“ kommenteeris liit pressiteates.
Kui võrrelda, millised hinnad on Tartu linn saanud tavahankega oma elanikele ja arvestades ka Iru põletustehase asumist Tartust 200 kilomeetri kaugusel, tuleb välja, et Tallinn on otsustuskorras kehtestanud elanikele neid julmalt koorivad teenustasud.
Enamlevinud konteinerite tühjendustasud
Mahuti suurus | Tallinn | Tartu 1. piirkond | Paldiski | Narva | Kohtla-Järve |
|---|---|---|---|---|---|
| 240 l | 2,58 | 2,14 | 1,80 | 0,84 | 0,70 |
| 600 l | 4,62 | 3,29 | 2,76 | 2,40 | 1,93 |
| 800 l | 5,40 | 4,38 | 3,69 | 3,60 | 2,34 |
Allikas: kohalike omavalitsuste kodulehed, Eesti Jäätmekäitlejate Liit
Eesti Jäätmekäitlejate Liit on pöördunud ettepanekuga nii riigikogu kui keskkonnaministeeriumi poole, et suurendada jäätmete liigiti kogumist, mis aitaks täita Euroopa Liidu seatud taaskasutamise sihtarve 2020. aastaks. Korraldatud jäätmeveo kaotamist nõutud ei ole.
Eesti Jäätmekäitlejate Liitu kuuluvate ettevõtete summaarne käive moodustab ligikaudu 70% Eesti jäätmekäitlusturu kogukäibest.
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele