Millal sureb traditsiooniline jaekaubandus?

Eestis on seevastu toimumas vastupidised arengud. Lähiaastatel on lisandumas suures mahus uusi kaubanduspindasid. Näidetena võib tuua rekonstrueerimisel oleva Balti Jaama turu kompleksi 13 600 m², Norde Centrumi teise etapi avamise, millega lisandub ca 9000 m², Lasnamäe Centrumi laienduse 15 000 m², T1 kaubandus- ja meelelahutuskeskuse 55 000 m². Samuti valmib viie kuni seitsme aasta jooksul Tallinna Kaubamaja ümberehitus, mille käigus suureneb ettevõtte kaubanduspind kuni 2,5 korda.

Statistikaameti andmetel on viimasel viiel aastal jaekaubandusettevõtete ja e-kaubanduse müügitulu olnud stabiilses kasvus. Kui 2012. aastal moodustas jaekaubandusettevõtete müügitulu 5,309 miljonit ja samal ajal jaemüük posti või interneti teel 99 miljonit eurot, siis 2016. aastal olid vastavad näitajad juba 6,329 miljonit ja 175 miljonit eurot. Jaekaubandus kasvas 2012.-2016. aastatel 20% ja müük posti ning interneti teel kasvas samal ajal tervelt 75% võrra. Posti ja interneti teel müüdava kauba osakaal jaekaubanduses kasvas 2012. aasta 1,86% pealt 2,76%-ni 2016. aastal. Järgnevatel aastatel nähakse e-kaubanduse osakaalu kasvu jätkumist.

Lähiaastate perspektiivis Eestis suuremat poodide sulgemislainet tõenäoliselt oodata ei ole, aga seoses majanduses asetleidvate protsessidega võib tulevikus valitseda meil olukord, kus ajale jalgu jäänud kaubanduskeskuste asemel eelistatakse ostude sooritamiseks kasutada e-kaubanduse mitmekesiseid, soodsamaid ja tarbijale mugavaid võimalusi. Seda väljavaadet toetavad ka jaekaupmeeste e-keskkondade arendamisesse tehtavad investeeringud, üha laienev pakiautomaatide võrgustik ning järjest lühemaks muutuvad pakkide kättetoimetamisajad.