Mida on vaja tähele panna ja teha tuleõnnetuse ajal, et vältida tervisekahjustusi ning inimeste hukkumist, räägib kümnetes Selverites evakuatsiooniõppusi korraldava ASi Viking Security turvajuht Juhan Aia.
Esmaabi andmine tulekahjus kannatanule
  • Esmaabi andmine tulekahjus kannatanule
  • Foto: Pixabay
Juhan Aia on üle kahe aasta turvanud päästjaid tule kustutamisel kiirabi koosseisus ja õnneks sellest ajast ekstreemseid näiteid tuua ei ole. Tulekahju tagajärgedega on Aial aga võikaid kogemusi varasemast, mil ta töötas surnutransportijana. “Puutusin kokku paljude üsna traagiliste näidetega, kuidas hooletust suhtumisest, olgu selleks siis suitsuanduri puudumine, toas suitsetamine, katkine elektriseade või küttekolle, sai alguse korraga isegi mitu inimelu nõudnud põleng,” rääkis Aia. “Ei tohi mõelda nii, et mis siin ikka juhtuda saab või et minuga ikka ei juhtu. Meist keegi ei soovi kogeda tunnet, mida tähendab inimelu kaotus, ja pärast mõelda: oleks võinud ju…”
MIS INFOT KIIRABI VAJAB?
Vaja on vastata järgmistele küsimustele.
Mis täpselt juhtus?
Kui palju on kannatanuid?
Õnnetuse täpne asukoht?
Missugune on kannatanu(te) seisund?*
Missugust esmaabi on antud?
Mis on kannatanu(te) nimi(nimed)?
* Kannatanu seisundi muutustest tuleb kohe teavitada häirekeskust.
Tavaliselt saadetakse kolmeliikmeline kiirabibrigaad kõiki tulekahjusid turvama, et anda vajadusel esmaabi nii päästjatele kui ka kannatanutele, kelle olemasolust ei pruugi esmase väljakutse edastaja teadlikki olla. Põlengu kustutamine on seejuures ohtlik töö üsna suure traumade või muu tervisekahjustuse riskiga. Levinuim põlengust saadud tervisekahjustus on vingumürgitus.
Eriolukorras maksab täpne info
SALAKAVAL VINGUMÜRGITUS
Levinuim põlengust saadud tervisekahjustus on vingumürgitus. Vingumürgitus vajab eraldi ravi, sest see ei lähe iseenesest üle, kui värske õhu käes olla. Vingumürgistuse kahtluse korral tuleb alati pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Vingumürgitusele viitavad peavalu, üldine nõrkus või väsimus, tasakaalu- või teadvushäired, kiire pulss ja kõrge vererõhk jms.
Oluline aru saada tervisekahjustuse raskusest
Alles pärast abiandjate ja kannatanu ohutuse tagamist hinnatakse patsiendi seisundit ning esmalt tehakse seda visuaalselt. Traumade ja vigastuste iseloomu ning raskuse põhjal otsustatakse, kas esmaabi antakse kohapeal ja lubatakse kannatanu seejärel koju, ta toimetatakse peale esmaabi andmist haiglasse või viiakse kohe aega kaotamata erakorralise meditsiini osakonda.
Põletushaavu tuleks jahutada jaheda, kuid mitte jääkülma, voolava veega vähemalt 15–20 minitit. Kui selline puhas vesi puudub või on vaja kuskile liikuda, tuleb katta põletus steriilse haavatampooniga või puhta linaga, mida võiks võimalusel puhta jaheda veega või ka nt NaCl 0,9% lahusega immutada. Soovitav on kasutada spetsiaalset jahutavat ja valuvaigistavat geeli, näiteks Burnshieldi või Burnjeli. Sobib ka juba valmis steriilses pakendis geeliga immutatud side. Sideme peale tuleks paigaldada ühekordselt kasutatav isekülmuv külmakott. Kui põletuse pind ületab kannatanu käelaba suurust või põletushaav on sügav, tuleb pärast esmaabi saamist pöörduda arsti poole.
ESMAABIVAHENDID**
Puhas, jahe, voolav vesi
Steriilsed haavatampoonid või puhas lina
Jahutav ja valuvaigistav geel (Burnshield või Burnjel)
Steriilses pakendis geeliga immutatud sidemed
Ühekordsed isekülmuvad külmakotid
Termotekk
AED-aparaat ja maskiga hingamiskott
**Ettevõttes kohustuslike esmaabivahendite nimekirjad ja minimaalsed kogused on kehtestatud sotsiaalministri määrusega “Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine“. Heal tasemel esmaabi andmiseks võiks kõik loetelus toodud esmaabivahendid siiski olemas olla ja kogused kohustuslikust pisut suuremad.
Peatrauma raskust näitab verevalumi suurus, kannatanu enesetunne ja käitumine. Kui tekib tugev peavalu, iiveldus, oksendamine, tasakaaluhäired, peapööritus, pupillide suuruse erinevus jne, tuleb pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Lülisamba vigastuse või sisemise verejooksu kahtluse korral, mis võib tekkida kõrgustest kukkumisel, tuleb esmaabi andes olla ettevaatlik ja võimalusel kannatanut kiirabi saabumiseni mitte liigutada.
Kui kannatanu on toimetatud hoonest välja ja seal on külm, tuleks kaitsta teda allajahtumise eest. Selleks kasutatakse termotekki. Kui inimest on vaja elustada, on tänuväärsed vahendid AED-aparaat ja maskiga hingamiskott. Nende efektiivseks kasutamiseks on vaja töötajate põhjalikumat juhendamist.
Kannatanu ei pruugi ise oma seisundit enam adekvaatselt hinnata. Tasub teada, et haiglaravi näidustuseks on on šoki tunnused, suurel hulgal sissehingatud suits või hingamisteede põletus, sissehingatud mürgised põlemisgaasid, muud vigastused põletusega kannatanul või kaasuvad haigused.
Artikkel ilmus lühendatud kujul 26. aprilli Äripäevas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.10.26, 14:54
Parkimise automatiseerimisel võidab see, kes teeb kliendi elu võimalikult lihtsaks
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.

Hetkel kuum

Colliers Baltics partner ja investeeringute nõustamise juht Margus Tinno omab valdkonnast sügavat ülevaadet.
Uudised
  • 18.11.26, 06:45
Aastad 2027 ja 2030. Ärikinnisvaras kisub karmiks, isegi A-klass enam ei päästa
Konkreetsed ja armutud vastused sisaldavad ka käitumisjuhiseid turuosapooltele
Reisiterminal peaks sellisel kujul valmima 2028. aasta lõpus.
Uudised
  • 19.11.26, 10:53
Merko sai valmis Zaha Hadidi arhitektuuribüroo loodud terminali põranda. Vaata!
Vaata videosid, kuidas käis põranda paneelide paigaldus + Vaata, millne see terminal tuleb
LVM Kinnisvara tegevjuht Ingmar Saksing.
Uudised
  • 20.11.26, 11:23
Saksing uutest notaritasudest: kinnisvaratehing kallineb priskelt
Lisatud on näitlik arvutus ja põhjalik ülevaade, mis ja kui palju kallineb
Stelli edaspidine suuromanik Civinity asutaja ja juhatuse esimees Deividas Jacka.
Uudised
  • 16.11.26, 11:21
Stell müüs oma enamusosaluse Leedu rahvusvahelisele haldusfirmale
Millerhawki omanik Marko Kull avamas uut ärikeskust.
Uudised
  • 20.11.26, 11:27
Galerii: Marko Kull avas värske 16-miljonilise ärikeskuse
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik olid kohal!
EKFL juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Uudised
  • 17.11.26, 11:18
Kinnisvaraturul on november: päikest küll napib, kuid pööripäev on lähedal
Koduostjale võib kasutusloata kinnisvara silma jääda just tavapärasest soodsama hinna tõttu.
Uudised
  • 17.11.26, 06:30
Kodu saab osta ka ilma kasutusloata
Alates 1. jaanuarist 2026 ei tohi kliimaseadmete ja soojuspumpade hooldamisel või teenindamisel kasutada uut ehk varem kasutamata F-gaasi, mille globaalse soojenemise potentsiaal on vähemalt 2500.
  • ST
Sisuturundus
  • 19.11.26, 11:14
Kas täna projekteeritav kliimasüsteem vastab kolme aasta pärast ettenähtud nõuetele?

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele