Eesti suurim jaotusvõrguettevõte Elektrilevi leevendas kuni 200-kilovatise nimivõimsusega elektritootjate liitumistingimusi, mis muutis protsessi kiiremaks ja odavamaks.
Mikroelektri&shyjaamade võrku lülitamine odavnes
  • Foto: Äripäev
Eelmisel aastal liitus Elektrilevi võrguga 196 uut mikroelektrijaama ning tänavu on oodata liitumiste rekordaastat. Keskmiselt liitub võrguga 20 mikrotootjat kuus, avaldas Elektrilevi.
Et muutustega kaasas käia, ühtlustas jaotusvõrguettevõte väiketootjate liitumistaotluse vormi, vähendas nõutavaid dokumente ja laiendas lubatud inverterite ehk pinge muundamiseks vajalike seadmete nimekirja. Elektrilevi tootearenduse juhi Karl Kulli sõnul teevad muudatused kuni 200 kW nimivõimsusega elektritootjatele liitumisprotsessi kiiremaks ja soodsamaks.
„Muudatus on lihtsamaks asjaajamiseks vajalik ka tulevikuperspektiivis, sest liginullenergia hoonete direktiivi jõustumisel muutuvad kõik need uued hooned elektritarbijate kõrval ka elektritootjateks,“ kommenteeris Kull.
Kuni 200 kilovatise võimsusega elektritootjatel ei ole üldjuhul enam vaja taotlusele lisada põhimõtteskeemi, seadmete andmelehti ega muid lisadokumente. Samuti ei ole vaja täiemahulist elektriprojekti kooskõlastamist, piisab teostusdokumentide esitamisest.
Ühtlasi loobus Elektrilevi vähelevinud standardi EN 50438 tüübikatsetuste protokollide nõudmisest ning inverterite nimekirja. See tähendab, et nüüd ei pea nimekirja kuuluvate inverterite puhul iga kord nende vastavust eraldi tõendama.
Teatud erisused, mis puudutavad liitumistasu arvutamise metoodikat ja võrgulepingu tingimusi, jäävad praegu kuni 15 kW nimivõimsusega ehk mikrotootjate ja 16–200 kW nimivõimsusega elektritootjate liitumisprotseduurides veel kehtima, kuna dokumentide muutmine on ajamahukam ja vajab konkurentsiameti kooskõlastust. Järgmise sammuna plaanib Elektrilevi kuni 15 kW ja 16–200 kW nimivõimsusega elektritootjate liitumisprotseduurid täielikult ühtlustada.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Enimloetud

1
Uudised
  • 22.06.26, 11:47
Liven rühib edasi ja ostab Berliinis järgmise kinnistu
Liveni Berliini projektide investeeringud on väärt priskeid miljoneid. Andero Laur vaatab tulevikku optimismiga
2
Saated
  • 22.06.26, 10:41
Maakler näeb Tallinna lähivallas investoritele head võimalust
3
Uudised
  • 04.12.11, 14:02
Isamaalaste abil miljonäriks
4
  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht
5
Saated
  • 19.06.26, 06:15
Eluasemeturule tuleb pindu juurde. Risto Vähi: suvila tähendus on muutunud
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
6
Uudised
  • 22.06.26, 06:30
Välisresidentidest korteriostjate enamik on väljastpoolt Euroopa Liitu
Vaata, kuidas on korterihuvilistest välisresidentide struktuur muutnud 6 aastaga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele