Eesti suurim jaotusvõrguettevõte Elektrilevi leevendas kuni 200-kilovatise nimivõimsusega elektritootjate liitumistingimusi, mis muutis protsessi kiiremaks ja odavamaks.
Mikroelektri&shyjaamade võrku lülitamine odavnes
  • Foto: Äripäev
Eelmisel aastal liitus Elektrilevi võrguga 196 uut mikroelektrijaama ning tänavu on oodata liitumiste rekordaastat. Keskmiselt liitub võrguga 20 mikrotootjat kuus, avaldas Elektrilevi.
Et muutustega kaasas käia, ühtlustas jaotusvõrguettevõte väiketootjate liitumistaotluse vormi, vähendas nõutavaid dokumente ja laiendas lubatud inverterite ehk pinge muundamiseks vajalike seadmete nimekirja. Elektrilevi tootearenduse juhi Karl Kulli sõnul teevad muudatused kuni 200 kW nimivõimsusega elektritootjatele liitumisprotsessi kiiremaks ja soodsamaks.
„Muudatus on lihtsamaks asjaajamiseks vajalik ka tulevikuperspektiivis, sest liginullenergia hoonete direktiivi jõustumisel muutuvad kõik need uued hooned elektritarbijate kõrval ka elektritootjateks,“ kommenteeris Kull.
Kuni 200 kilovatise võimsusega elektritootjatel ei ole üldjuhul enam vaja taotlusele lisada põhimõtteskeemi, seadmete andmelehti ega muid lisadokumente. Samuti ei ole vaja täiemahulist elektriprojekti kooskõlastamist, piisab teostusdokumentide esitamisest.
Ühtlasi loobus Elektrilevi vähelevinud standardi EN 50438 tüübikatsetuste protokollide nõudmisest ning inverterite nimekirja. See tähendab, et nüüd ei pea nimekirja kuuluvate inverterite puhul iga kord nende vastavust eraldi tõendama.
Teatud erisused, mis puudutavad liitumistasu arvutamise metoodikat ja võrgulepingu tingimusi, jäävad praegu kuni 15 kW nimivõimsusega ehk mikrotootjate ja 16–200 kW nimivõimsusega elektritootjate liitumisprotseduurides veel kehtima, kuna dokumentide muutmine on ajamahukam ja vajab konkurentsiameti kooskõlastust. Järgmise sammuna plaanib Elektrilevi kuni 15 kW ja 16–200 kW nimivõimsusega elektritootjate liitumisprotseduurid täielikult ühtlustada.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Enimloetud

1
Uudised
  • 06.08.26, 14:06
Eksperdid: kinnisvarainvesteering ja flippimine pakuvad võimalusi, aga ära armu sellesse
2
Uudised
  • 06.08.26, 06:15
Üürileandjad küsivad Tallinnas ja Tartus eriti krõbedat hinda
3
  • ST
Sisuturundus
  • 31.07.26, 12:13
Liivalaia kohtumaja on jõudnud turule ja ootab uut omanikku
4
Uudised
  • 05.08.26, 09:13
Eesti kinnisvarahaid ostsid Riias 42000-ruuduse kaubanduskeskuse
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
5
Uudised
  • 07.08.26, 08:00
Korteriühistute valus dilemma: kokkuhoid või kulude edasilükkamine?
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
6
Uudised
  • 06.08.26, 11:11
Tarmo Pohlak: Eesti ehituse peatöövõtjad on rahvusvahelises mõttes kooperatiivid

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele