Eesti suurim jaotusvõrguettevõte Elektrilevi leevendas kuni 200-kilovatise nimivõimsusega elektritootjate liitumistingimusi, mis muutis protsessi kiiremaks ja odavamaks.
Mikroelektri&shyjaamade võrku lülitamine odavnes
  • Foto: Äripäev
Eelmisel aastal liitus Elektrilevi võrguga 196 uut mikroelektrijaama ning tänavu on oodata liitumiste rekordaastat. Keskmiselt liitub võrguga 20 mikrotootjat kuus, avaldas Elektrilevi.
Et muutustega kaasas käia, ühtlustas jaotusvõrguettevõte väiketootjate liitumistaotluse vormi, vähendas nõutavaid dokumente ja laiendas lubatud inverterite ehk pinge muundamiseks vajalike seadmete nimekirja. Elektrilevi tootearenduse juhi Karl Kulli sõnul teevad muudatused kuni 200 kW nimivõimsusega elektritootjatele liitumisprotsessi kiiremaks ja soodsamaks.
„Muudatus on lihtsamaks asjaajamiseks vajalik ka tulevikuperspektiivis, sest liginullenergia hoonete direktiivi jõustumisel muutuvad kõik need uued hooned elektritarbijate kõrval ka elektritootjateks,“ kommenteeris Kull.
Kuni 200 kilovatise võimsusega elektritootjatel ei ole üldjuhul enam vaja taotlusele lisada põhimõtteskeemi, seadmete andmelehti ega muid lisadokumente. Samuti ei ole vaja täiemahulist elektriprojekti kooskõlastamist, piisab teostusdokumentide esitamisest.
Ühtlasi loobus Elektrilevi vähelevinud standardi EN 50438 tüübikatsetuste protokollide nõudmisest ning inverterite nimekirja. See tähendab, et nüüd ei pea nimekirja kuuluvate inverterite puhul iga kord nende vastavust eraldi tõendama.
Teatud erisused, mis puudutavad liitumistasu arvutamise metoodikat ja võrgulepingu tingimusi, jäävad praegu kuni 15 kW nimivõimsusega ehk mikrotootjate ja 16–200 kW nimivõimsusega elektritootjate liitumisprotseduurides veel kehtima, kuna dokumentide muutmine on ajamahukam ja vajab konkurentsiameti kooskõlastust. Järgmise sammuna plaanib Elektrilevi kuni 15 kW ja 16–200 kW nimivõimsusega elektritootjate liitumisprotseduurid täielikult ühtlustada.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.

Enimloetud

1
Analüüsid
  • 05.06.26, 06:30
Nuta või naera - uue korteri ostja muutub järjest vanemaks. Miks küll? Olukorra anatoomia ja 7 tegurit
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
2
Saated
  • 19.06.26, 06:15
Eluasemeturule tuleb pindu juurde. Risto Vähi: suvila tähendus on muutunud
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
3
Uudised
  • 18.06.26, 07:15
Üürituru ekspert näitab millises pealinna piirkonnas millist üüri küsida
4
Uudised
  • 19.06.26, 09:04
Statistikaamet: korterite hinnad hüppasid aastaga 15%. Kas tõesti?
Ekspert: statistiline anomaalia - statistikaameti numbrite taga mingisugune tehingute struktuuri muutus, võrreldes aastatagusega
5
Uudised
  • 15.06.26, 13:09
Suvilaid müüakse enim pealinna lähedal ja suvituspiirkondades
6
Uudised
  • 12.06.26, 09:33
Balti Vara ja Tatoli omanikud ehitavad Tartu ringristmiku äärde uue ärikompleksi
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”

Hetkel kuum

Visioon 2028. Visuaalil keskel vasakul asuva kaheksast majast koosneva M-hoone rekonstrueerimistööd peaksid valmima 2028. aastal. Selle kompleksi keskele on planeeritud Teatri väljak. NB! Estonia teatri ees juba on Teatri väljak. Kuidas nendel edaspidi teha vahet?
Uudised
  • 15.06.26, 12:57
Silme ees pool miljonit kultuurituristi: Piilmannid kolivad Linnar Viiki näitusepinna telki ja siis eraldi majja
Kellatõmbamine.
Uudised
  • 15.06.26, 11:01
Galerii: Sõõrumaa hakkas kauplema võlakirjadega
Vaata, milliste investorite käes on võlakirjade jäme ots ja kui palju keegi neid märkis
Mõlema hoone paigutust ja lahendust, arvestades miljööd, keskkonda ja vasakul paikneva kuulsa Pärnu rannahotelli (arhitektid Olev Siinmaa, Anton Soans, Nikolai Kusmin, 1935-1937) eraldatust puudesaluga, võib pidada õnnestunuks.
Uudised
  • 12.06.26, 10:23
Galerii: Merko pani pelletiärimeeste sündmuskeskusele nurgakivi
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
Projekt näeb ette viit kaasaegset elamut, nõudlus on aga oodatust väiksem ning seni on valmis ehitatud vaid üks maja.
Uudised
  • 12.06.26, 11:09
Unikaalse vaatega korterid lähevad vaevaliselt kaubaks: müük toppab juba pool aastat
Marienholmi I etapis valmis viis hoonet kokku 50 korteriga (projekteerisid 3+1 arhitektid, sisearhitektibüroo KAMP ja maastikuarhitektid Tajuruum). Poolsaare tipu pool hakkab asuma II etapp (projekteeris BOA Arhitektid).
Uudised
  • 17.06.26, 11:49
Scandium leidis 60-miljonilise arenduse II etapile ehitaja
Ega hõisata ei ole: Uus Maa juhatuse liige Mika Sucksdorff paneb Helsingi ja Tallinna eluasemeturud kõrvuti.
Uudised
  • 16.06.26, 13:39
Ühtlustumine ja sumbumine. Sucksdorff: Tallinna uus korter maksab sama palju kui Helsingi järelturukorter
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
Nurgakivipanijad valmistavad ette kapslit.
Uudised
  • 17.06.26, 12:11
2 galeriid: Mainor pani üle 20 000-ruudusele ärihoonele nurgakivi
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele