Nõuanded koduostjale: kas broneerimisleping on seaduslik?

Kui aga kinnisasja vastu on elav huvi, ent tehingu vormistamisel esinevad takistavad asjaolud, näiteks peab ostja veel finantseerimisega seonduva korraldama, on mõistlik soovitud kinnisasi broneerida.

Riigikohus broneerimislepingu olemust selgitanud selliselt, et broneerimislepingu sisu all tuleb mõista müüja kohustust teatud aja jooksul kinnisasja teistele huvilistele mitte võõrandada. Seega ei või müüja broneerimislepingu kehtimise ajal vara teistele huvilistele pakkuda, reklaamida selle müüki massiteabevahendites ega pidada teiste isikutega läbirääkimisi.

Sisuliselt võetakse müügikuulutus broneerimisajaks maha või märgitakse kuulutuse juurde, et asi on broneeritud. See meede annab ostjale suurema kindluse, et soovitud kinnisasi on broneerimistähtaja jooksul tema jaoks alles, ja tal on mõistlik aeg tehinguks vajalike tingimuste ettevalmistamiseks.

Samas ei või broneerimislepingu sisu vastata eellepingu tingimustele. Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Seaduse kohaselt, kui leping tuleb sõlmida teatud kindlas vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Kinnisasja võõrandamislepingud peavad olema notariaalselt tõestatud ja nii peab ka eelleping olema notariaalselt tõestatud.

Siit tulenevalt ei või broneerimisleping sisaldada osapoolte kohustust sõlmida müügileping.

Kui koduostja sõlmib kinnisvaramüüjaga broneerimislepingu ja tasub broneerimistasu, kuid olude sunnil jääb tehing tegemata, ta broneerimistasu tagasi ei saa.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „ NÕUANDED KODUOSTJALE",  mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.