Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nõuanded koduostjale: kas broneerimisleping on seaduslik?
Müügilepingu sõlmimiseks vajaliku raha olemasolul ja muude mis tahes ajutiste takistuste puudumisel ning kui teised potentsiaalsed ostjad ei hinga kuklasse, on mõistlik kohe pärast müügieelseid läbirääkimisi kinni panna notari aeg müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks.
Kui aga kinnisasja vastu on elav huvi, ent tehingu vormistamisel esinevad takistavad asjaolud, näiteks peab ostja veel finantseerimisega seonduva korraldama, on mõistlik soovitud kinnisasi broneerida.
Riigikohus broneerimislepingu olemust selgitanud selliselt, et broneerimislepingu sisu all tuleb mõista müüja kohustust teatud aja jooksul kinnisasja teistele huvilistele mitte võõrandada. Seega ei või müüja broneerimislepingu kehtimise ajal vara teistele huvilistele pakkuda, reklaamida selle müüki massiteabevahendites ega pidada teiste isikutega läbirääkimisi.
Sisuliselt võetakse müügikuulutus broneerimisajaks maha või märgitakse kuulutuse juurde, et asi on broneeritud. See meede annab ostjale suurema kindluse, et soovitud kinnisasi on broneerimistähtaja jooksul tema jaoks alles, ja tal on mõistlik aeg tehinguks vajalike tingimuste ettevalmistamiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samas ei või broneerimislepingu sisu vastata eellepingu tingimustele. Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Seaduse kohaselt, kui leping tuleb sõlmida teatud kindlas vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Kinnisasja võõrandamislepingud peavad olema notariaalselt tõestatud ja nii peab ka eelleping olema notariaalselt tõestatud.
Siit tulenevalt ei või broneerimisleping sisaldada osapoolte kohustust sõlmida müügileping.
Kui koduostja sõlmib kinnisvaramüüjaga broneerimislepingu ja tasub broneerimistasu, kuid olude sunnil jääb tehing tegemata, ta broneerimistasu tagasi ei saa.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.