Tiheasustuse puhul kipub väliruumi väheks jääma ja seetõttu võiks ka Eestis rohkem katuseterrasse kasutusele võtta, leiab katuseterrassiga Tartu kesklinna hotelli Konrad arendaja Fausto Capital.

- Rohelise taimestikuga kaetud katuseterrass Pariisis ilmetute hallide majadega linnaosas.
- Foto: Pixabay
Maastikuarhitekt Karin Bachmann soovitab katusele teha näiteks aia. Praegu on Eesti katused tema sõnul rohkem söötis kui jäätmaad.
"Katusel on palju päikest ja sinna sobivad niisugused taimed, mis tahavd palju päikest, ent saavad hakkma ka õhema mullakihiga," lisas Bachmann. "Miks mitte rajada katuseterrasile kasvõi minikasvuhoone või päikeselise seina ääres näiteks viinamarju kasvatada."
Katuseterrassi loomine ei ole samas sugugi odav lõbu ning terrassi kasutamine on piiratud aastaaegade ning ilmaoludega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Konradi puhul oli krundi konfiguratsioon selline, et kogu hoov jäi päikese eest varju. Üksnes katusele oli võimalik teha hotelli külastajatele selline koht, kus õues puhata ning värsket õhku nautida, selgitasid väliruumi loonud arhitekt Tiit Sild ja Fausto Capitali juhatuse liige Sven Mihailov.
Et inimesed katusele aega veetma läheks, oleks seejuures vaja ka lummavaid vaadeid ning huvitavat tegevust, näiteks katuseterrassil toimuvaid kultuuriüritusi. Konradi katuseterrassil toimub peatselt ka esimene väliüritus: külalisi oodatakse 26. juunil toimuvale kontsert-õhtusöögile, kus muusikat teevad Eeva ja Villu Talsi.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?