Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Reformi käigus vaadatakse üle RKASi toimimine
Juba üle kümne aasta väldanud riigi kinnisvarareformi teises etapis analüüsitakse, mida tsentraliseeritud kinnisvara ning seda majandava Riigi Kinnisvara ASiga ette võtta.
Riik ei ole praegu piisavalt motiveeritud kinnisvaralt säästma, ehkki peaks kasutama vajadustele vastavaid, võimalikult madalate kulude ja tõhusa ruumijaotusega pindu, leidis hiljuti konkurentsiamet. N-ö kurja juur peitub riigile kuuluvas RKASis, mis tegutseb sisulise konkurentsisurveta ja ajab üsna riskivaba äri, vahendas ajakirjanik Märt Belkin Äripäevas.
Amet uuris RKASi tegevust kontoripindade üürimisel riigiasutustele omaalgatuslikult. Pärast selguse saamist kirjutas konkurentsiameti peadirektori Märt Ots rahandus- ja justiitsministrile: "Eeldatakse, et RKAS käitub nagu iga teine ettevõtja, aga tegelikult toimib ta turul teiste pakkujatega võrreldes eelistingimustel. Seejuures täidab rahandusministeerium vastuolulist rolli ühelt poolt riigieelarve kujundajana ning teiselt poolt RKASilt kasumit ootava omanikuõiguste teostajana."
RKAS nõustab ametiasutusi kinnisvara teemal ja tegutseb samas riiklike kontoripindade üürileandjana ning on seetõttu huvitatud ka nende kasutuses hoidmisest. Konkurentsiameti seisukoht on, et RKASile loodud konkurentsieelis tuleb kaotada ning likviidne ja riigifunktsioonide täitmiseks mittevajalik kinnisvara võõrandada. Kui kõik kontoripindade omanikud konkureeriks võrdsetel alustel, hoiaks riigiasutused ühelt poolt üürile kuluvat raha kokku ja teiselt poolt muutuks nende pinnakasutus tõhusamaks.
Teatud juhtudel tegutseb RKAS nn vaheüürniku ehk lepingu haldajana, vahendades riigi tellimusel ehitatud pindu riigiametite kasutusse. Lepingu haldajaks on RKAS peagi valmivas nelja ministeeriumi ühises kaksiktornis, maksu- ja tolliameti majas Ülemistes ja statistikaameti uues majas.
Osa lepinguid on aga sellised, kus riigiasutused on sõlminud üürilepingu erasektorist pärit omanikuga otse – näiteks keskkonnaministeeriumi üürileping Narva maanteel sadama lähistel, politseimaja hoone Pärnu maanteel endises Kalevi vabrikus ja siseministeeriumi IT-keskuse leping Tehnopolis.
Rahandusministeeriumi asekantsler Raigo Uukkivi rääkis, et pinnakasutuse tõhususe saavutamiseks on vajalik RKASi jätkamine riigiasutuse ja erasektori vahendajana ja seda eriti hoonetes, kus on mitmeid riigiasutusi. "See jätaks riigi vakantsuse juhtimise RKASi kohustuseks ning tagaks erasektori omanikule kompetentse lepingupartneri. Sellist soovi on avaldanud ka erasektori arendajad," kommenteeris asekantsler.
Praegu käimas oleva riigireformi tulemusel kolitakse rida riigiasutusi Tallinnast välja ning rajatakse maakonnakeskustesse erinevaid riigifunktsioone koondavad nn riigimajad. Sellega käsikäes jätkub ka kinnisvarareform. RKASi puhul on praegu veel vara öelda, mida täpselt edasi tehakse, kuna töös on mitu analüüsi.
Näiteks vaadeldakse RKASi tegevusvormi, ent ka riigi ja erasektori koostööprojekte. Samuti käib kinnisvara planeerimise, optimeerimise ja eelarvestamise protsessi analüüs. Kui uuringud valmis saavad, esitab rahandusministeerium enda seisukohad valitsusele ning teeb 2018. aasta alguses ettepanekud selle kohta, missuguseid muutusi RKASi teha tuleks.
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele