Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ärritunud naabrid tõid arendajale kaela järelevalve­menetluse
Ametnikud kontrollivad 2008. aastal välja antud Trummi 25 ehitusloa kehtivust, sest naabrite süüdistuse kohaselt ei ole varem Merkole kuulunud kinnistul enne külaliskorterite müükipanekut midagi tehtud.
Üks arvukatest vihale läinud naabritest - 20 aastat Trummi tänaval elanud Maria Paalma.
Foto: Andras Kralla
Tallinnas Nõmmel asuva Trummi tänava elanikud lubasid Merkolt kinnisvaraärimeeste Kristjan-Thor Vähi ja Marek Pärteli kätte jõudnud arenduse tarvis tasuta oma maale elektrikaabli vedada teades, et üle tee kerkib spordiasutus koos väikse spaaga, kirjutas Mari Mets Äripäevas.
Suur oli elanike pahameel, kui sel läks kevadel ehitus käima ja kerkiva arenduse juurde tekkisid plakatid, mis reklaamivad kodu Nõmme mändide all. Nad hakkasid mööda linnaasutusi käima, et neile kunagi lubatud väikest spaad taga nõuda. Käisid nii kaua, kuni Nõmme linnaosa valitsus ja Tallinna linnaplaneerimisamet võtsid plaani uurida järelevallvemenetluse korras, millise eesmärgiga hoonet Vähi ja Pärtel ehitavad ja kas ehitisregistri andmetel kehtiv ehitusluba ka päriselt kehtib.
Ärimaal asuva Trummi 25 arenduse kodulehe järgi valmib järgmiseks suveks majas 9 äripinda ja 20 külaliskorterit. Kinnistu kuulub Vähi ja Pärteli OÜ-le Mandri Vara alles 6. detsembrist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vähi pesi oma käed puhtaks naabritelt saadud tasuta servituudist ja neile antud lubadustest. „Me ei ole kunagi sellele kinnistule plaaninud rajada spaad ega spordikeskust, ei ole seda kellelegi lubanud ja ükski dokument meid selleks ka ei kohusta. Ma ei saa rääkida eelmise omaniku eest, kes omal ajal ka ehitusega algust tegi – mida nad plaanisid ja miks otsustasid plaanist loobuda ning kinnistu hoopis maha müüa,“ kommenteeris ta.
Äripäeva tellijad saavad täispikkuses artiklit lugeda SIIT.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.