Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nõukogudeaegsed liftid ootavad kaasajastamist
Kui veerand sajandit ja rohkem kasutuses olnud lifti remondikulu hakkab ületama hoolduskulusid, on mõistlik ette võtta moderniseerimine.
Juba praegu tahab moderniseerimist arvukalt lifte. Üldse on Eestis paigaldatud ligikaudu 5000 lifti, millest umbes kolm tuhat asub Tallinnas. Lisaks veavad liftid kortermajade elanikke nii Tartus, Narvas kui ka Viljandis. Valdav osa liftidest paikneb nõukogude ajal ehitatud korrusmajades ning on juba töös 30 aastat või rohkem.
Kogu selle aja jooksul ei ole Eestis olnud ühtki juhtumit, kus lift oleks alla kukkunud. Küll on aga liftide seismajäämine üsna sage nähtus. Iga kuu jääb voolukakestuse või rikke tõttu 1000 liftist koos sõitjatega seisma 30-40 lifti. Kuna liftide hooldust nõuab seadus ja seda kontrollib tehnilise järelevalve amet, kõiki lifte ka hooldatakse. Kasutajad kipuvad samas arvama, et kui hooldatakse, töötab lift igavesti. Nii see siiski ei ole.
Kehvas olukorras just vanade liftide tehniline pool
Tasub meeles pidada, et üksnes lifti hooldamine ei muuda lifti uueks ega tee seda paremaks, kasutajasõbralikumaks, vaiksemaks. Moderniseerimisvajadus tuleneb liftide tehnilisest seisukorrast. Vanasid lifte iseloomustavad kulumisest tingitud suured hambumislõtkud ajamis, kulunud ja väsinud mootorid, trossid, juhtimissüsteem ja juhtmestik šahtis. Kuna vanemad liftid töötavad füüsilisel kontaktil, tekib sagedasi tõrkeid nii lülitite, hoobade kui ka muude detailide töös.
Lift seostub tavakasutajale eeskätt kabiiniga, mis moodustab tegelikult vaid 10-15% liftist. Seetõttu ongi liftikasutajate ja korteriühistute esmane suhtumine, et tehke lift seest ilusaks, pange tuled ja viled, ning ongi valmis. Või, et hooldusfirma võtku oma lift ja tehku korda!
Üksnes kabiini ülesvuntsimine ei paranda lifti mehhaanikat, juhtimissüsteemi ega vähenda näiteks müra. Samas, kui korda teha vaid lifti tehniline pool, ei pane kasutaja toimunut üldse tähele, kuigi vaiksem sõit ja lifti tõrgeteta toimimine suurendab tema turvatunnet.
Moderniseerida tasub, kui remondisummad paisuvad suureks
Lift on samasugune ühiskasutuses olev hooneosa, nagu näiteks keskküttesüsteem. Liftide moderniseerimise küsimus käib kindlasti läbi korteriühistu üldkoosolekult ning peab seetõttu koguma hääletajate toetuse. Lifti hooldust ja avariide likvideerimist üldkoosolekul aga ei arutata.
Liftide hoolduse ja moderniseerimisega tegeleva Eesti Otise andmetel ulatub lifti tavapärane hoolduskulu 30-50 euroni kuus. Kui nüüd taandatuna kuudele kulub lifti remontimiseks aasta jooksul sama suur summa, kui hooldusele, tasuks siiski kaaluda moderniseerimist. Lisaks rahalisele kokkuhoiume paraneb inimeste elukvaliteet ja seda eelkõige kõrgematel korrustel, kus elatakse vanade liftide ning nende tekitatava müraga samas rütmis.
“Kui näeme tihedaid probleeme mingis sõlmes, ananme klientidele sellest teada,” rääkis Eesti Otis AS juhatuse liige Avo Kaasik.
Moderniseerida võib ka etapiti või osaliselt
Hetkel kuum
Kehtiv seadus võimaldab lifte lihtsamini moderniseerida, kui välja vahetada. Lifte saab moderniseerida nii tervikuna kui ka etapikaupa, koostades töödeks mitmeaastase graafiku. Vajadusel saab piirduda ka osalise moderniseerimisega, mis aitab lifti varasemast tükk maad viisakamaks muuta.
Moderniseerimise käigus vahetatakse välja elektrikilp ja juhtmestik, kõik lülitid asendatakse anduritega. Välja vahetatakse ka kõik muud osad peale juhtrööbaste ning vastukaalu. Moderniseerimine selle võrra ka soodsam, tõdes Eesti Otis AS moderniseerimise müügijuht Margus Puna.
Arvestama peab vähemalt paarinädalase seisakuga
Uue lifti paigaldamine korrusmajja võtab tavaliselt aega kuus nädalat. Moderniseerimise puhul tuleb arvestada, et lift on käigust väljas kolm kuni neli nädalat. Ainuüksi juhtimissüsteemi väljavahetamine kestab kaks nädalat ja kogu selle aja tuleb käia trepist. On hea, kui korrusmaja elanikud teavad lifti moderniseerimise algust vähemalt nädal aega ette. Nii saavad nad varuda koju toitu, organiseerida omale abilisi või leppida liikumisraskuste korral arstile minekuks kokku teised ajad.
Liftide moderniseerimisega alustati Eestis 1990ndatel, kuid esialgu oli tegu pigem üksikjuhtude, kui algust saava trendiga. Praeguseks on Tallinnas moderniseeritud juba ligikaudu 40 lifti ning selliste liftide arv on selges kasvutrendis. Valdav osa neist liftidest on uuendatud viimase viie aasta jooksul. Moderniseerimine on positiivset mõju avaldanud ka statistikale. Kui viie aasta eest tuli iga Eesti lifti kohta neli riket aastas, siis praeguseks on aastane rikete arv lifti kohta langenud kolmeni.
Kommentaar ilmus 2016. aasta novembrikuu Kinnisvaras. Kõiki Äripäeva Kinnisvara eriväljaandeid saad lugeda SIIT.
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.
Enimloetud
3
Vaata tervet Eestit hõlmavat graafikut - olukord on kõnekas
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata tervet Eestit hõlmavat graafikut - olukord on kõnekas
Erinevalt Tallinnast pole Tartu linnas uusarenduste jaoks enam kuigi palju ruumi
Pildis on edulood, ebaõnnestumistest ei räägita
Janar Muttik: Tartu linna hinnatase on paljude noorte perede jaoks liikunud piirini, kus suurema ja mugavama kodu otsing liigub linnast veidi välja.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele