Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nordeconil valmis neli Tivoli kortermaja
Nordecon andis tellijale üle Kadriorus Tivoli elurajooni neljast majast koosneva kompleksi, teatas ehitusettevõte.
Tivoli eluoiirkond tänavu märtsis.
Foto: kinnisvarauudised.ee
„Tivoli elurajooni ehitusetegevuse jooksul juhtus nii mõndagi huvitavat ja erakordset – näiteks leidsime kaks Eesti mereajaloo seisukohalt väga huvitavat laeva,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige, juhatuse esimehe kohusetäitja Erkki Suurorg. „Laevavrakkide avastamine 2015. aastal tõi ka ehitusplatsile palju põnevust: tavapärasest rutiinist erinevalt tegelesime näiteks sellega, et nii suured muinsuskaitselist väärtust omavad laevad tuli välja kaevata ja demonteerida ühes tükis, mitte juppidena. Sellist asja tehti Eestis esmakordselt.“
„Muinsuskaitseameti spetsialistide järelevalve all toimus laevade väljatõstmine ja transportimine,“ lisas Erkki Suurorg. „Ajagraafikus kulus meil kokku avastamise hetkest kahe laeva välja kaevamisele 2 kuud ja 10 päeva, mille võrra pikenes siis kahjuks ka majade valmimine. Lõpuks siiski kõik õnnestus, majad said kenad ja nüüd meenutab ehitusaegseid takistusi laevakujuline mängukoht lastele.“
Metro Capitali arendatav Tivoli elamurajoon paikneb 200 meetri kaugusel merest, Kadrioru pargi naabruses. Tivoli elamukvartali hoonete aadressid on Tuukri tn 23, Pikksilma tn 2/1, Pikksilma tn 2/2 ja Kiikri tn 3. Majad on projekteerinud tunnustatud arhitekt Hanno Grosschmidt arhitektuuribüroost HG Arhitektuur OÜ.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Viiekorruseliste majade all on maa-alune parkla. Kokku ulatub Tivoli elurajooni arendusmaht 122 korterini. Koos esimeste majadega ehitas Metro Capital valmis ka Tuukri tänava pikenduse ja kergliiklustee, mistõttu algab Pirita promenaadiga paralleelselt kulgev kergliiklustee nüüd Tivoli elurajoonist.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.