Sel aastal küsiti metsamaaparandustöödeks toetust pea kaks korda rohkem kui oli Erametsakeskusel eelarves selleks raha ette nähtud.

- Maaparanduskraav erametsas
- Foto: Erametsakeskus
Kokku esitati 84 taotlust kogusummas 385 355 eurot, toetuse eelarve on 200 000 eurot. Viimastel aastatel on metsaomanike huvi toetuse taotlemise vastu püsinud kõrge, avaldas SA Erametsakeskus.
Metsamaaparandustööde toetuse abiga pannakse vanades kraavides vesi uuesti voolama. Toetatakse kuivenduskraavide, eesvoolude ja truupide uuendamist ning voolunõvade rajamist. See parandab liigniisketel aladel asuvate metsade kasvutingimusi, suurendab puistu juurdekasvu ning hõlbustab metsadele ligipääsu.
Maaparandussüsteemid kulgevad tavaliselt üle mitme metsaomaniku kinnistu, mistõttu eeldab tööde planeerimine ja toetuse taotlemine metsaomanike tihedat koostööd. Sel aastal esitasid oma liikmete eest taotluse kuus metsaühistut, mis küsisid ligi viiendiku kogu taotletud toetuse mahust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõige töö- ja ajamahukamaks võib Vooremaa Metsaühistu juhi Harry Pütsepa sõnul kujuneda kraavide registrisse kandmine. Toetust saab aga küsida üksnes maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide uuendamiseks. Uute maaparandussüsteemide rajamiseks Erametsakeskusest toetust küsida ei saa.
Seotud lood
Kui 10 500 ruutmeetri suuruse tootmispõranda temperatuuri tõsta vaid kahe kraadi võrra, suudab betoonmass salvestada ligikaudu 2150 kWh energiat. See tähendab, et hoonet saab kütta ajal, mil energia on odavam, ning kasutada põrandasse salvestatud soojust kallimatel tundidel. Rae Tehnopargis valminud AQ Trafoteki arendus- ja tootmistehases on see vaid üks väike näide sellest, kui täpseks ja mitmekülgseks saab tänapäevase A-klassi tööstushoone energiakulu kavandamisel minna.