Sel aastal küsiti metsamaaparandustöödeks toetust pea kaks korda rohkem kui oli Erametsakeskusel eelarves selleks raha ette nähtud.

- Maaparanduskraav erametsas
- Foto: Erametsakeskus
Kokku esitati 84 taotlust kogusummas 385 355 eurot, toetuse eelarve on 200 000 eurot. Viimastel aastatel on metsaomanike huvi toetuse taotlemise vastu püsinud kõrge, avaldas SA Erametsakeskus.
Metsamaaparandustööde toetuse abiga pannakse vanades kraavides vesi uuesti voolama. Toetatakse kuivenduskraavide, eesvoolude ja truupide uuendamist ning voolunõvade rajamist. See parandab liigniisketel aladel asuvate metsade kasvutingimusi, suurendab puistu juurdekasvu ning hõlbustab metsadele ligipääsu.
Maaparandussüsteemid kulgevad tavaliselt üle mitme metsaomaniku kinnistu, mistõttu eeldab tööde planeerimine ja toetuse taotlemine metsaomanike tihedat koostööd. Sel aastal esitasid oma liikmete eest taotluse kuus metsaühistut, mis küsisid ligi viiendiku kogu taotletud toetuse mahust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõige töö- ja ajamahukamaks võib Vooremaa Metsaühistu juhi Harry Pütsepa sõnul kujuneda kraavide registrisse kandmine. Toetust saab aga küsida üksnes maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide uuendamiseks. Uute maaparandussüsteemide rajamiseks Erametsakeskusest toetust küsida ei saa.
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.