Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Metsaomanikud nõutavad maaparandus­toetust
Sel aastal küsiti metsamaaparandustöödeks toetust pea kaks korda rohkem kui oli Erametsakeskusel eelarves selleks raha ette nähtud.
Maaparanduskraav erametsas
Foto: Erametsakeskus
Kokku esitati 84 taotlust kogusummas 385 355 eurot, toetuse eelarve on 200 000 eurot. Viimastel aastatel on metsaomanike huvi toetuse taotlemise vastu püsinud kõrge, avaldas SA Erametsakeskus.
Metsamaaparandustööde toetuse abiga pannakse vanades kraavides vesi uuesti voolama. Toetatakse kuivenduskraavide, eesvoolude ja truupide uuendamist ning voolunõvade rajamist. See parandab liigniisketel aladel asuvate metsade kasvutingimusi, suurendab puistu juurdekasvu ning hõlbustab metsadele ligipääsu.
Maaparandussüsteemid kulgevad tavaliselt üle mitme metsaomaniku kinnistu, mistõttu eeldab tööde planeerimine ja toetuse taotlemine metsaomanike tihedat koostööd. Sel aastal esitasid oma liikmete eest taotluse kuus metsaühistut, mis küsisid ligi viiendiku kogu taotletud toetuse mahust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõige töö- ja ajamahukamaks võib Vooremaa Metsaühistu juhi Harry Pütsepa sõnul kujuneda kraavide registrisse kandmine. Toetust saab aga küsida üksnes maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide uuendamiseks. Uute maaparandussüsteemide rajamiseks Erametsakeskusest toetust küsida ei saa.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.