Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Metsaomanikud nõutavad maaparandus­toetust
Sel aastal küsiti metsamaaparandustöödeks toetust pea kaks korda rohkem kui oli Erametsakeskusel eelarves selleks raha ette nähtud.
Maaparanduskraav erametsas
Foto: Erametsakeskus
Kokku esitati 84 taotlust kogusummas 385 355 eurot, toetuse eelarve on 200 000 eurot. Viimastel aastatel on metsaomanike huvi toetuse taotlemise vastu püsinud kõrge, avaldas SA Erametsakeskus.
Metsamaaparandustööde toetuse abiga pannakse vanades kraavides vesi uuesti voolama. Toetatakse kuivenduskraavide, eesvoolude ja truupide uuendamist ning voolunõvade rajamist. See parandab liigniisketel aladel asuvate metsade kasvutingimusi, suurendab puistu juurdekasvu ning hõlbustab metsadele ligipääsu.
Maaparandussüsteemid kulgevad tavaliselt üle mitme metsaomaniku kinnistu, mistõttu eeldab tööde planeerimine ja toetuse taotlemine metsaomanike tihedat koostööd. Sel aastal esitasid oma liikmete eest taotluse kuus metsaühistut, mis küsisid ligi viiendiku kogu taotletud toetuse mahust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõige töö- ja ajamahukamaks võib Vooremaa Metsaühistu juhi Harry Pütsepa sõnul kujuneda kraavide registrisse kandmine. Toetust saab aga küsida üksnes maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide uuendamiseks. Uute maaparandussüsteemide rajamiseks Erametsakeskusest toetust küsida ei saa.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.