Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Noored said EKFLilt tunnustuse
Tallinna tehnikaülikooli Tallinna kolledži rakenduskõrghariduse õppekava lõpetanud Angelina Ilizina ja Tartu ülikooli magister Risto Veiderpass pälvisid Eesti kinnisvarafirmade liidult (EKFL) aunimetused „Tõusev kinnisvaratäht„ ja „Säravaim kinnisvaratäht“.
Risto Veiderpass ja Angelina Ilizina
Foto: EKFL
Astlandas elamuarenduse müügi vallas töötav Angelina Ilizina lõputöö analüüsis R. Tobiase 7, 9, 11 arnedusprojekti investeeringu tasuvust. Risto Veiderpass analüüsis oma magistritöös kaubanduspinna suureneva pakkumise mõju Tallinna kaubanduskinnisvara turule.
EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel tõdes, et liidu juhatuse liikmetest koosneval hindamiskomisjonil ei olnud lihtne parimaid välja valida, kuna tugevaid töid saabus konkursile mitmeid. Ilizina võidutöö paistis silma professionaalse lähenemisega. Töö tugineb turuanalüüsile, sh analoogiliste arendusprojektide info võrdlusele, mis võimaldab teha väga konkreetseid järeldusi.
Risto Veiderpassi võidutöö suurima plussina tõi Rüütel välja teema aktuaalsuse, aja- ja asjakohasuse. Töö tulemus sisaldab olulist informatsiooni turu toimimise kohta pikaajaliselt ja annab suunised üürimäärade ja vakantsuse liikumisest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Preemiate suuruseks 2017. aastal on parima magistritöö autorile 500 eurot ja rakenduskõrghariduse õppekava lõputöö autorile 300 eurot. EKFL avaldas kinnisvarateemaliste lõputööde konkursi tänavused võitjad 13. oktoobril toimunud sügiskonverentsil.
Konkursile saab esitada kinnisvarateemalise (kinnisvaraarenduse, -vahenduse, -turunduse, -juriidika jms) magistritöö, bakalaureusetöö või rakenduskõrgharidusõppe lõputöö. Hindamiskriteeriumiteks on teema mõjukus, rakenduslikkus ja uuenduslikkus Eesti kontekstis.
Liit on kinnisvaraerialade lõpetajaid tunnustanud alates 2012. aastast.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.