Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Haldusreform muutis pool miljonit aadressi
Haldusreformiga said paljud aadressid uue kuju. Kui võtta arvesse suuremat ja väiksemat laadi muudatused, vajasid Eesti 1,2 miljonist aadressist muutmist peaaegu pooled.
Jõulupakid ja -kaardid on vaja teele panna uue aadressiga.
Foto: Pixabay
Kokku tuli aadressiandmete süsteemis muuta umbes 555 000 aadressi, neist ligi 300 000 on elukoha ja töökoha aadressid, avaldas maa-amet. Muudatused puudutavad eelkõige neid piirkondi, kus toimusid omavalitsuste liitmised.
Igaüks saab järele vaadata, kas tema enda või sõbra-sugulase aadress muutus või mitte maa-ameti geoportaali avalehel oleva aadressiteisendaja abil. Aadressiteisendaja töötab mõlematpidi – saab otsida nii kehtiva kui ka haldusreformieelse aadressi järgi.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.