Haldusreformiga said paljud aadressid uue kuju. Kui võtta arvesse suuremat ja väiksemat laadi muudatused, vajasid Eesti 1,2 miljonist aadressist muutmist peaaegu pooled.
Jõulupakid ja -kaardid on vaja teele panna uue aadressiga.
  • Jõulupakid ja -kaardid on vaja teele panna uue aadressiga.
  • Foto: Pixabay
Kokku tuli aadressiandmete süsteemis muuta umbes 555 000 aadressi, neist ligi 300 000 on elukoha ja töökoha aadressid, avaldas maa-amet. Muudatused puudutavad eelkõige neid piirkondi, kus toimusid omavalitsuste liitmised.
Igaüks saab järele vaadata, kas tema enda või sõbra-sugulase aadress muutus või mitte maa-ameti geoportaali avalehel oleva aadressiteisendaja abil. Aadressiteisendaja töötab mõlematpidi – saab otsida nii kehtiva kui ka haldusreformieelse aadressi järgi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.10.26, 14:54
Parkimise automatiseerimisel võidab see, kes teeb kliendi elu võimalikult lihtsaks
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele