Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kolm vastust korteriühistu juhtimise kohta
Korteriomandi- ja korteriomandiseadus tekitab arvukalt küsimusi korteriühistu juhatuse kohta. Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juht Urmas Mardi vastab kolmele kõige sagedasemale küsimusele.
1. Kuidas toimida, kui keegi ühistu liikmetest ei soovi olla juhatuses?
Vastavalt praegu korteriühistute tööd reguleerivale mittetulundusühingute seadusele peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatusel võib olla üks või mitu liiget. Seadus ei piira ühistu võimalusi valida juhatusse isik väljastpoolt korteriomanike ringi. Kui ühistu põhikirjas on punkt, mille kohaselt valitakse juhatus korteriomanike seast, saab mitteomanikku valida juhatuse liikmeks alles peale põhikirja muutmist.
2. Millisel juhul tohib ühistu tegutseda ilma juhatuseta?
Korteriühistu juhatus on ühistu alaline juhtorgan. Praegu korteriühistute tööd reguleeriv seadus ei võimalda ühistu tegutsemist ilma juhatuseta. Uues, 1. jaanuaril 2018 kehtima hakkavas korteriomandi- ja korteriühistuseaduses on kirjas, et korteriühistul ei pea olema juhatust, kui korteriomandite arv ei ületa kümmet või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule. Juhatuse puudumisel juhivad ja esindavad korteriomanikud korteriühistut ühiselt. Sellisel juhul loetakse kõik korteriomanikud juhatuse liikmeteks ja tehingute tegemiseks korteriühistu nimel on vaja kõigi korteriomanike osalemist.
3. Kui pikaks perioodiks võib juhatust valida?
Kehtiva seaduse järgi valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Ühistu põhikirjas võib juhatuse liikmete ametiaja maksimaalseks kestvuseks määrata kuni viis aastat, mis tuleneb mittetulunudühingute seadusest.
Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja möödumist ja pikemaks ajaks kui seaduses või põhikirjas näidatud ametiaja ülemmäär. Registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata registripidajale.
Kui põhikirjas ei ole juhatuse ametiaja kohta midagi märgitud, on üldkoosolekul õigus valida juhatuse liige kuni kolmeks aastaks. Kui juhatuse ametiaja kestvus on põhikirjas määratud, tuleb juhatuse liikme(te) valimisel sellega ka arvestada. Näiteks kui põhikiri sätestab, et juhatuse liikmed valitakse ametisse kaheks aastaks, ei saa üldkoosolekul põhikirja muutmata otsustada, et juhatuse liikme ametiaeg on kolm aastat.
Seotud lood
Kolimine ühest riigist teise on palju enamat kui lihtsalt uue elu alustamine – see on pikk nimekiri küsimustest, muredest ja otsustest, mis algavad juba enne, kui esimene kolimiskast on suletud. Kuhu kõik mahub? Kas mööbel jõuab tervelt kohale? Ja mis saab siis, kui teel juhtub midagi ootamatut? Need on küsimused, mida Meu Express kuuleb iga päev ja millele neil on aastatepikkuse kogemuse toel välja kujunenud kindlad vastused.
Enimloetud
1
5
Neutra Capitali omanik ja juht nimetab 3 edutegurit, teeb 4 prognoosi ja näitab ära 4 eesootavat väljakutset. See puudutab tervet kinnisvaravaldkonda!
Viimased uudised
Siin on aluseks valdkonnas töötamise pikk kogemus
Konverentsid
Hetkel kuum
Kinnisvarafirmad trimmisid end tõhusamaks - turu jõujooned muutuvad. Vaata, kes kellele järgneb ja kuidas igaühel läinud on!
Neutra Capitali omanik ja juht nimetab 3 edutegurit, teeb 4 prognoosi ja näitab ära 4 eesootavat väljakutset. See puudutab tervet kinnisvaravaldkonda!
Nüüd saab lükata sisse kõrgema käigu ja manööverada vabamalt
Uute eluasemete arenduse ja turu epitsenter on nüüd Lätis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele