Hoonestusõigus on omandivorm, mitte kellegi võõras vara, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Egon Juhanson ettevõtte blogis.

- Vaade Kodukolde elupiirkonna kortermajadele.
- Foto: Google
Hoonestusõigusega elamispinda ei ole põhjust peljata ja selle ostmiseks annab laenu ka pank. Lepingusse pannakse alati kirja, kui kaua hoonestusõigus kestab ja mis saab tähtaja möödumisel, kas pikendatakse või tuleb maa ära osta.
Ühtlasi tuletab Juhanson meelde, et hoonestusõigus ei ole ühisvara ega kaasomand.
Hoonestusõiguse ühe näitena võib tuua Arco Vara arendatud Kolde puiestee korterelamud, kus arendamise ja korterite müügi ajal oli maa omanikuks Tallinna linn. Korteriomanikud said maa hiljem linnalt välja osta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uus Maa täpsustas, et nad ei müü praegu ühtki uusarendusprojekti, kus tuleks korteriomandite asemel müüa hoonestusõigust. Pigem kohtab hoonestusõigusi praegu järelturu tehingutes.
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.